Artiklid

Mida on õppida Hansapanga eduloost?

,

Hansapanga rahvusvaheline läbimurre põhines strukturaalselt uueneval majandussektorile, kasumlikele klientitele, peavoolu toodetele ja tugevale ärimudelile.

Hansapank, sündides ligi 20 aastat tagasi praegusega sarnases majandussurutises, sai tõeliseks Eesti majandusimeks, mis kestis kuni 2007. aasta kinnisvarabuumini. Hansapank on rõõmustanud nii omanikke, kliente kui ka töötajaid. „Mu parim investeering Eestis on kahtlemata 1994. aastal esmaemissiooni käigus soetatud Hansapanga aktsiad,\” on öelnud Joakim Helenius, kes teenis oma aktsiate pealt 2005. aastal, mil Hansapank börsilt lahkus, mitukümmend korda1. Hansapank on saanud viis korda järjest Eesti konkurentsivõimelisima ettevõtte tiitli omanikuks2, teda on peetud parimaks tööandjaks3. Mõistagi pole selline edu sündinud tühjalt kohalt. Juba 1996. aastal leidis Mart Raik, et „Eesti riiki peaks juhtima nii nagu Hansapanka“4. Kuidas Hansapangast tehti suure rahvusvahelise kontserni tütarettevõttena tavaline pank, olen varem kirjutanud5. Kuid mida on meil õppida tema varasemast eduloost?

Rahvusvahelise läbimurde neli eeldust

Esiteks seda, et väga edukaks saab ettevõte, kes tegutseb strukturaalselt uuenevas majandussektoris. Kuigi põllumajandus-, rõiva-, meedia- ja paljude teiste sektorite ettevõtted läksid 1990ndate alguses samuti erakätesse, jätkasid nad sisult sarnast tegevust. Tõsi, senisest kvaliteetsemalt ja efektiivsemalt, kuid juba väljakujunenud sektorites tegutsedes ei muutunud nende tegevus olemuslikult. Seevastu pangad sisenesid täiesti uutele tooteturgudele, nagu välisarveldused, investeerimine, krediitkaardid, ja tegid seda täiesti uute jaotuskanalite, tele- ja internetipanga kaudu. Ühelt poolt uuenenud ja hüppeliselt kasvanud nõudlus ja teiselt poolt pankade innovatsioon lõid finantssektorist Eesti majanduse mootori.

Teiseks on õppida seda, et edukas valib kasumlikud kliendid. Hansapank valis oma klientideks kirsid – jõukad ettevõtted ja eraisikud. Hansapangas maksis konto avamine pikka aega 500 krooni6, mis võrdus sel ajal Eesti keskmise brutopalgaga (1992. aastal oli see 549 kr). Kujutle, et sa peaksid täna Swedbank’is konto eest tasuma 12 000 kr (2009. aasta lõpus oli keskmine brutopalk 12 662 krooni)! Sellised kliendid võimaldasid saavutada kõrge kasumlikkuse ja see omakorda investeerida palju tootearendusse.

Siit tuleneb kolmas reegel, et edu toovad peavoolu tooted. 1990ndate alguses oli kõige olulisem „tooteomadus“ see, et varad on hästi juhitud ja pank ei lähe pankrotti. 1992. aastal tegutses Eestis 40 panka7, millest paljud järgneval paari aastal likvideeriti või lõpetasid moratooriumiga, nagu Sotsiaalpank ja Revalia Pank 1994. aastal8. Lisaks kindlale mainele pakkus Hansapank uusi kaasaegseid tooteid ja need toimisid hästi (nt välisarveldused, pangakaardid). Rain Lõhmuse juhitud raha- ja väärtpaberituru üksus suurendas panga klientide jõukust sellisel määral, mis oli konkurentidele täiesti kättesaamatu. Hansapangast sai teistele pankadele tootearenduse eeskuju. Tema kopeerijatest markantseim oli Tallinna Pank, keda kutsuti väikseks Hansapangaks – eraisikute Hansapangaks.

Neljas reegel, mida varasemalt Hansapangalt õppida, on see, et konkurentsis võidab tugevaim ärimudel. Hansapanga konkurentsieelised põhinesid harvaesinevalt edukal varade-oskuste kombinatsioonil9. Kui paljud pangad alustasid hoiukassa või riigipanga taagaga, siis Hansapanga konkurentsieelised põhinesid harvaesinevalt edukal varade-oskuste kombinatsioonil.

Hansapank, eraldudes 1992. aastal pankrotistunud Tartu Kommertspangast, jätkas puhtalt lehelt. Hansapanga asutajad panustasid suhtevõrguga.

Tõnu Laak, Olari Taal ja Rein Kaarepere olid Tartu Kommertspanga võtmeisikud, kes tõi tõid kaasa tugeva suhtevõrgu. Heldur Meerits töötas keskpangas. Olari Taal ja Toomas Sildmäe olid majandusministrid. Hannes Tamjärv oli väga hea avalikkusega suhtlemises ja aura kujundamises.

Lisaks tugevale suhtevõrgule keskendus Hansapank algusest peale tugeva infrastruktuuri loomisele. Heldur Meerits ja Indrek Neivelt tegid väga korraliku laenupoliitika. Jüri Mõis, Tiina Mõis ja Toomas Sildmäe tegid suure arvelduspanga. Hansapank oli innovatiivne IT-süsteemides. See tagas tegevuse läbipaistvuse ja efektiivsuse. Hansapangas oli päeva lõpuks bilanss koos, kord majas. Hansapank rajas tugeva jaevõrgu ja laiendas seda hiljem Hoiupanga ülevõtmisel.

Klienditeeninduses töötasid kõrgharidusega võõrfiloloogid. Hansapangal oli eeskujulik klienditeenindus, klient oli kuningas. Hansapangas töötasid parimad professionaalid. Innovatiivsus ja tulemuslikkus olid au sees. Hansapangas töötati teistmoodi – targemini kui ülejäänud Eestis, ütlesid omamaja inimesed.

Ajal, mil Hoiupank seadis sihiks Eestis kvaliteetseima panga tegemise ja Ühispank kliendisõbralikkuse uue aastatuhande pangana, mõistis Hansapank teistest palju paremini, kui oluline on tugeva terviku loomine. Hansapanga tugev ärimudel tagas kiire ja kasumliku kasvu kodus ja lähivälisturgudel. Hansapanga õnn oli, et tugevad välispangad (Merita) ei võtnud kasvu riske.

1 Kuumal Toolil istus investeerimispankur Helenius (2007). Äripäev, 3. apr. http://www.ap3.ee/?PublicationId=01b956fa-7e60-4530-b6f2-46a4cff6f8c7
2 Algasid Eesti suurimad ettevõtluskonkursid (2007).http://www.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&Itemid=0&id=1699
3 Kersti Hellerma (2007). Tööandja maine teadlik kujundamine loob edu.http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3753/new_eri_artiklid_375311
4 Personaalses vestluses
5 Mait Raava (2009). Miks sai Hansapangast tavaline ettevõte?http://www.juhtimine.ee/miks-sai-hansapangast-tavaline-ettevote
6 Tamjärv, H. (1998). Omanike strateegilised otsused. Ettekanne Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni, Tallinna Linnavalitsuse ja AS Pro Konsultatsioonide korraldatud seminaril „Õigete otsuste langetamine“, 20. mai 1998.
7 Ühtse finantsjärelevalve loomise ajalugu. http://www.fi.ee/index.php?id=310
8 Kann, E-L. (2004). Eesti suurima panga Sotsiaalpanga lõpp.http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2556/new_eri_artiklid_255610
9 Soonvald, U. (2005). Jüri Mõis: Kui Gorbatšov käis laenu küsimas, olid pumppüssidega turvamehed lähedal. Õhtuleht, 2. apr.http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=172172

, .

Vaata kõiki artikleid