Arvamused

Tippjuht kui teadlane, kes loob strateegilist tarkust

,

Keerukuse juhtimise suutlikkus muutub kõige tähtsamaks. Kuidas sellega toime tulla? Hea juht peab olema nagu teadlane — ta näeb põnevaid probleeme, ta püstitab hüpoteese, ta eksperimenteerib ja leiab uudseid lahendusi. Nii juhitakse Google’is, nii peame meiegi õppima juhtima.

Veiko Valkiainen: Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Pro Konsultatsioonid juhtimiskonsultant Mait Raava. Ei ole liialdus, kui ütlen, et ta on üks tuntumaid strateegia ja organisatsiooni arendamise nõustajaid Eestis. Konsultatsiooniäris on Mait tegutsenud juba ligi 25 aastat, mis annab võimsa kogemustepagasi, et temaga lähemalt rääkida Eesti juhtide strateegilisest juhtimisvõimekusest.

“Hea juht eristub keskpärastest juhtidest just strateegilise arusaamissuutlikkuse poolest. Üha enam ei tulene ettevõtete kasumlikkus mitte ühisest efektiivsusest, nn sünergiast, vaid eelkõige suutlikkusest lahendada keerukaid probleeme. Just keerukuse juhtimise suutlikkus muutub kõige tähtsamaks. Kuidas sellega toime tulla? Hea juht peab olema nagu teadlane — ta näeb põnevaid probleeme, ta püstitab hüpoteese, ta eksperimenteerib ja leiab uudseid lahendusi. Professionaalsus tekibki sellest, et juhi strateegiline arusaamisvõime pidevalt uueneb tehes tööd hüpoteesidega oma kujuteldava maailma elluviimiseks. Sellest tulenevalt on tekkinud nõudlus täiesti uue taseme järgi juhtimises, millest täna küll räägitakse loosungitena, kuid lõpuni ei mõisteta. Hea kujund selleks ongi tippjuht kui teadlane.” — Mait Raava

Mõned tähelepanekud ja väljanopped vestlusest:

# Hea juht eristub keskpärastest juhtidest just strateegilise arusaamissuutlikkuse poolest. Hea juht saab väga hästi aru kus ta tegutseb, millised on sellel turul mõjutegurid, millised on seal võimalused midagi suurt ära teha ning oskab oma peas terviku kokku panna ehk ta on äärmiselt intelligentne. Ja kui me räägime kaasajast ning tulevikku vaatamisest, siis sinna lisandub ka omadusena innovaatilisus. Nii nagu Steve Jobs — ta suudab luua uut reaalsust.

# Mis mulle ei meeldi Eesti sellises juhtimisvaldkonna peavoolus, eriti tulenevalt coaching’u teema populaarsusest, on selline personalijuhtidest välja kasvanud juhi nõustamisliin. Enamasti nad tõstavad esikohale vale asja, nad toovad esile inimsuse ja hoolimise, kuid minu jaoks on see juhtimise ABC. Sageli, kui ma kuulan nende mõtteavaldusi, lõpeb sellega ka nende arutlus ära, teemaarendus ongi ammendunud. Kui aga mõelda, et me elame konkurentsitihedas maailmas, kus on väga tugev võitlus ressursside osas, siis siin saab määravaks, millisel strateegilise intellektuaalsuse tasemel üks või teine juht tegutseb. Siin tuleb mängu julgus mõelda, valikuid teha, tegudele minna ja vigu teha.

# Esimene tunnus juhi strateegilise mõtlemise kõrge võimekuse kohta on ausus. Ma olen märganud, et strateegia arusaamisvõime ja ausus on kõrges korrelatsioonis. Inimesed, kes teevad ausalt häid tulemusi, on teinud seda tõesti vaimselt; ja vastupidi — need, kes patustavad aususe suhtes, ei suuda tegelikult panna tervikut kokku. Selline juht saab aru, et ta suudab enamat kui ta on aus. Muide, inglise keeles kõlab ausus nimega integrity, mis on otsetõlkes terviklikkus.

# Teine tunnus, et juht suudab strateegiliselt mõelda, on suutlikkus introverteerida. See tähendab, et sa suudad hästi süüvida, mõelda, sa ei vaja niipalju teiste abi, et luua oma maailma, sul on rikas kujutlusvõime. Samas teiselt poolt peab sellisel juhil olema ka tugev side reaalsusega, kuna ta peab lõpuks ikkagi suutma ka need asjad ellu viia. Ta peab olema tugev, intensiivne, kaasakiskuv, veenev — et teised selle maailma loomisel kaasa oleksid valmis aitama. Professionaalsus tekibki sellest, et su strateegiline arusaamisvõime pidevalt uueneb tehes tööd hüpoteesidega oma kujuteldava maailma elluviimiseks. Hea juht on nagu teadlane. Ta näeb põnevaid probleeme, ta püstitab hüpoteese, ta eksperimenteerib, leiab lahendusi. Sa märkad seda juhi kõneviisist, huvidest ja suhtumisest. Selles on kirge, mis tuleneb sellest, et juht tajub, et see on maru tähtis, mida ta oma missioonina näeb. Hea juht on nagu väike teadlane, kes armastab luua uut reaalsust.

# Siin tuleb veel üks uus mõõde sisse, mis haakub strateegilise tarkusega. Varasemalt käsitleti ettevõtet peaasjalikult kui kasumi kojutoojat, kuna ta tegutseb efektiivsemalt kui üksikinimesed turul ja see on kasumlikum. Ja loomulikult — kasumlikkus on jätkuvalt au sees, aga nüüd ei tulene kasumlikkus enam mitte ühisest efektiivsusest, nn sünergiast, vaid ta tuleb eelkõige suutlikkusest lahendada keerukaid probleeme. Just keerukuse juhtimise suutlikkus on kõige tähtsam. Sellest tulenevalt on tekkinud nõudlus täiesti uue taseme järgi juhtimises, millest täna küll räägitakse loosungitena, kuid lõpuni ei mõisteta. Hea kujund selleks ongi tippjuht kui teadlane.

# Juhi strateegilist tarkust näitab ka see, milliseid küsimusi ta esitab? Juhid eristuvad sellepoolest, mis küsimusi nad küsivad. Kui ma näiteks tegelen juhtide valikuga, siis ma küsin kindlasti kandidaatide käest, mis on nende jaoks huvitavad juhtimisküsimused. Mis küsimust sa lahendad, kui sa juht oled? Ja siis sa saad väga hästi aru, kas ta räägib sulle tervikust; kas see, mida ta räägib põhineb kompetentsusel ja aususel või hoopis diilitamisel ja juhusel või puudub üldse arusaam. Niiet see on seesama intellektuaalsus ja terviklikkus, mille juurde ma oma jutuga ikka ja jälle tagasi jõuan. See tähendab, et sa saad juhina aru, mis toimub täna ja homme pikas perspektiivis, mis teistpidi eeldab ka ausust. Kui juht jätab sellised küsimused nii endalt kui ka oma organisatsioonilt küsimata, siis see on vähese ambitsiooni küsimus. Ja selle tagajärg on jube karm — kui sa ei sea latti piisavalt kõrgele, siis sa jätad asja tegemata, mida mitte keegi teine ei saa sinu kui juhi eest ära teha. See on juhtide vastutuse ja eetika küsimus. Kui sa ei esita neid kõige olulisemaid küsimusi, siis keegi teine ei saa seda ka sinu eest teha, kuna sinu käes on selle teema valik ja ressurssid.

# Ikka ja jälle olen jõudnud tõdemuseni, kui suur pähkel strateegiline võimekus juhtidele ikkagi tegelikult on – täpsemalt, sellise strateegia väljatöötamine, mis loob rahvusvahelise konkurentsieelise. Aadu Luukas on öelnud, et sada aastat tagasi investeerisid osa piimakaupmehi hoburakmetesse, märkamata, et autotööstus tõstab pead. Täna on umbes sama asi. Ma arvan, et innovatsioon peab olema teaduspõhine; see, mis lõpuks raha koju toob, hakkab üha rohkem olema teaduspõhine. Kas meile on siin antud 10 või 20 aastat — see on tinglik, aga see muutus tuleb tohutu hooga peale. Minu arvamus on, et liiga vähe küsivad tänased ettevõtjad, mis on nende ettevõtte DNA just selles võtmes, kuidas nad mõistavad ja aru saavad strateegilisusest ja rahvusvahelisest konkurentsist.

Kuulake vestlust Veiko Valkiaineni juhtimisblogist, märts, 2017.

Vaata kõiki artikleid