Vabariigi Presidendi kandidaate tuleb otsida ja hinnata selliste omaduste alusel, mis ennustavad suure tõenäosusega kandidaadi edukust tulevase presidendina.
- Presidendikandidaadi visioon ei ennusta tema edukust presidendina.
- Tulevase presidendi edukust ennustab tema usaldusväärsus.
- Usaldusväärne president on võimekas, heatahtlik ja aus.
Presidendikandidaatide hindamine visiooni põhjal (PM 08.08; 13.08) ei võimalda ära tunda ja valida parimat kandidaati, kuna kandidaatide visioonid ei saa oluliselt erineda, tulenedes põhiseaduse preambulast ja presidendi ülesannetest välissuhtluses, sisepoliitikas ja riigikaitses.
Kuidas tulevane president oma ülesandeid määratleb ja täidab, sõltub Eesti oludest, väliskeskkonna muutustest ja presidendist endast. Seetõttu tuleb presidendikandidaate hinnata selliste isikuomaduste alusel, mis on püsivad ja ennustavad tulevase presidendi edukust.
President peab oma ülesandeid täitma nii, et ta aitab kaasa eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele läbi aegade. Selleks tuleb presidendil ühendada erinevaid inimrühmi ühiste eesmärkide püstitamiseks ja saavutamiseks. Seda suudab ainult selline president, kes on piisavalt usaldusväärne, kuna vastasel juhul ei ole teised valmis temaga koostööd tegema ja tal ei ole võimalik inimesi ühiste eesmärkide nimel koondada.
Sellest tulenevalt on eduka presidendi kõige tähtsam omadus usaldusväärsus ja just seda tulebki kandidaate otsides ja valides hinnata.
Inimese usaldusväärsust hindavad teised inimesed tema võimekuse (vaimse võimekuse ja ekspertsuse), heatahtlikkuse (hoolivuse ja abivalmiduse) ja aususe (sõnapidamise ja õigluse) alusel. Neid omadusi saab üsna objektiivselt ja hõlpsasti hinnata kandidaadi varasema tegevuse põhjal.
Usaldusväärse presidendi eeskuju on olnud Tšehhi president Václav Havel, kes juhtis edukalt oma riigi demokraatiale üleminekut ja lääneriikidega integreerumist. Ta oli inimõiguste aktiivne eestseisja ja kõrge moraalse autoriteediga. Tema sõnad ja teod olid tugevas kooskõlas. Teine tuntud eeskuju on Lõuna-Aafrika president Nelson Mandela, kes keskendus poliitilisele lepitusele ning rahvusliku ühtsuse ja demokraatia tugevdamisele.
Parima presidendikandidaadi hindamine ja valik pole õigupoolest kuigi keerukas ülesanne, kui ainult õigeid omadusi teatakse ja neid tõendite alusel hinnatakse. Nii taandub põhiküsimus hoopis sellele, kas riigikogu saadikud soovivad valida presidenti kogu rahvale või eelistavad nad valida endale mugavat partnerit.
Silmatorkav on, et presidendikandidaate valides räägitakse nende võimekusest, kuid mitte heatahtlikkusest ja aususest ehk mitte neist omadustest, mis tegid Haveli ja Mandela erakordseteks presidentideks. Nii on aga oht, et valituks osutub selline president, kes pole piisavalt usaldusväärne selleks, et täita põhiseaduse preambulas seatud eesmärki ühendada kogu rahvast eestluse säilimise tagamiseks.