Sagedaste juhivahetuste foonil eristuvad stabiilselt edukad juhid võimega suunata innovatsiooni, tuginedes oma kõrgele intelligentsusele, riskijulgusele ja valdkonnatehnoloogiate põhjalikule tundmisele.
- Hea juht on intelligentne, riskijulge ja tunneb süvitsi valdkonnatehnoloogiaid.
- Esimest täiendavad elukogemus ja õppimine, teised kaks on väga hästi õpitavad.
- Parimad meetodid juhi valikuks on struktureeritud intervjuu ja teadmiste hindamine.
Just need omadused võimaldavad juhil prognoosida turumuutusi konkurentidest täpsemalt ning toetada oma meeskonda innovatsioonis. Tänu tehisintellekti arengule kehtivad need juhiomadused järjest enam ka valdkonnajuhtide, avaliku sektori juhtide ja ministrite puhul.
Innovatsiooni juhtimise vajadus
Tallinki, LHV, Finbite’i ja teiste ettevõtete juhivahetused strateegiliste muudatuste tuules panevad küsima, mis iseloomustab juhti, kes juhib edukalt strateegilisi muutusi ja tagab ettevõtte püsiva arengu. Vastus peitub suutlikkuses juhtida innovatsioonile suunatud meeskondi, mis sõltub omakorda juhi annetest ja omandatud oskustest.
Innovatsioon on turul uudsete ja kasulike toodete ning teenuste väljatöötamine ja turule toomine. Innovatsioonis parimatel meeskondadel on selge ja ambitsioonikas visioon ning kõik liikmed püüdlevad laitmatu kvaliteedi poole. Nad on väga head infovahetuses, ning mis kõige tähtsam, nad kogevad organisatsioonis praktilist toetust innovatsioonile. Tuntud näited on siin Apple, Amazon.com, Google ja Nvidia.
Kolm edu määravat omadust
Selliste meeskondade juhtimise vajadusest tulenevalt eristab innovatsioonis edukaid juhte intelligentsus, riskijulgus ja valdkonnatehnoloogiate süvitsi tundmine. Nagu oli Steve Jobs, on Jeff Bezos, Larry Page, Jensen Huang ja paljud teised.
Need kolm omadust võimaldavad juhil tajuda ja prognoosida sündmusi konkurentidest paremini. See teadmine loob meeskonna aruteludes olulist lisaväärtust, et langetada turul parimaid otsuseid. Samuti võimaldavad need omadused toetada meeskonnaliikmeid vajalike ressurssidega ning julgustada neid raskustega silmitsi seisma.
Intelligentsus ja õpivõime
Intelligentsus ehk arusaamisvõime on 82–85 protsenti pärilik, kuid elust õppimine kompenseerib seda olulisel määral – eluea jooksul langeb pärilikkuse osa intelligentsuses 54–62 protsendini. Seega on juhi valikul määrava tähtsusega tema loomuomane intelligentsus, kuid samavõrd tähtis on kogemus ja see, kui hästi ta on sellest õppinud.
Riskijulgus kui finantstulemuste mootor
Juhi riskijulgus on ettevõtte finantstulemustele sama olulise kaaluga kui investeeringud teadus- ja arendustegevusse või kapitali. Riskijulgus on suurel määral õpitav, kuna selle aluseks on mõistmine, et vajaliku otsuse tegemata jätmine on tegelikult veelgi riskantsem kui tegutsemine.
Amazoni asutaja Jeff Bezos on tuntud oma suure riskijulguse poolest riskijulguse poolest on tuntud oma suure riskijulguse poolest. Ta on kasutanud tehnikat, kus kujutleb end 80-aastasena tulevikus, et julgustada end tegema praegu otsuseid, mille tegemata jätmist ta hiljem kahetseks. Bezose filisoogia järgi peab juht tahtma eksperimenteerida ja ebaõnnestuda. Ebaõnnestumine eksperimenteerimisel on edasiviiv, kuid kliendirakendustes katastroofiline – innovatsiooni edu nõuab nende kahe eristamist.
Valdkonnatehnoloogiate tundmine
See omadus sõltub laialdaste ja sügavate valdkonnateadmiste omandamisest ning nende rakendamise kogemusest. Juhtidel, kes püsivad valitud valdkonnas, on tehnoloogiate tundmisel ja innovatsiooni suunamisel suur eelis nende ees, kes tulevad väljastpoolt.
Mitmete Eesti ettevõtete juhivahetused on olnud tingitud sellest, et teisest valdkonnast tulnud juhid ei ole suutnud edukalt innovatsiooni vedada. Üheks erandiks on Tallinna Sadama juht Valdo Kalm, kes on küll tulnud teises valdkonnast, kuid tänu oma inseneriharidusele suutnud kiiresti omandada sügava arusaamise logistika- ja sadamasektorist. Tema juhtimisel on ettevõte jäänud stabiilselt kasumlikuks ja säilitanud tugevad majandusnäitajad ka keerulistes majandusoludes.
Kuidas valida õiget juhti?
Juhi intelligentsuse ja riskijulguse hindamiseks on kõige valiidsem meetod struktureeritud intervjuu. Selle käigus hinnatakse kõiki kandidaate tõenduspõhiste ja ühesuguste küsimustega. Selline hindamismeetod aitab vältida mulje põhjal otsustamist ning muudab hindamise tõeseks ja võrreldavaks.
Valdkonnatehnoloogiate tundmist näitavad juhi teadmised ja nende rakendamise faktilised tulemused, mida saab valiidselt hinnata valdkonnaekspert nii testide, raportite kui ka vestluse põhjal.
Tehisintellekti mõju
Hea juhtimise põhimõtted muutuvad üha olulisemaks kõigil tasanditel. Tehisintellekti areng automatiseerib rutiinsed ülesanded, mistõttu sarnaneb valdkonnajuhi roll üha enam tippjuhi omaga. Nii nagu tippjuht, peab ka valdkonnajuht valdama oma ala tehnoloogiaid ja trende süvitsi – vaid nii säilib võime lahendada probleeme loovusega, mida tehisintellekt asendada ei suuda ja mis annab konkurentide ees eelise.
Lisaks tagab just nendest kolmest omadusest lähtuv juhtide värbamine ja arendamine tugeva järelkasvu. See on kriitilise tähtsusega, sest võimekaimad tippjuhid kasvavad reeglina just ettevõtte seest.
Kokkuvõtteks
Intelligentsus, riskijulgus ja valdkonnatehnoloogiate süvitsi tundmine on kolm kõige tähtsamat omadust, mida juhi valikul hinnata, sest just need ennustavad edu innovatsioonis. Hea sõnum on see, et intelligentsus on kogemuse ja õppimise tulemusel palju täiendatav ning ülejäänud kaks omadust on suures osas õpitavad. See kehtib ka avaliku teenistuse juhtide ja ministrite kohta, kes soovivad juhtida oma valdkonda konkurentsivõimeliselt.