Raport «Eesti majandus globaalsete tõmbetuulte käes» rõhutab, et Eesti tootlikkust kasvataks teadusasutuste ja erasektori tihedam koostöö. Selle võti asub keerukas innovatsioonis, mis omakorda eeldab senisest kitsamat spetsialiseerumist ja mastaapsemat rahastamist.
- Innovatsioon on keerukas ja eeldab spetsialiseerumist.
- Spetsialiseerumine peab olema senisest kitsam ja rahastamine mastaapsem.
- Eesti jõukuse kasvu suurim võimalus on biotehnoloogia innovatsioonis.
Keeruks innovatsioon
Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) raportid aastatest 2024 ja 2026 näitavad selgelt, et jõukus kasvab kiiremini neis riikides ja regioonides, kus on panustatud keeruka innovatsiooni sihipärasesse arendamisse.
Innovatsiooni keerukus tähendab teadus-, tehnoloogia- ja ärivõimekuste arendatust ning nende sügavat läbipõimitust. Kõige keerukamateks innovatsiooni valdkondadeks on biotehnoloogia, kvantarvutus ja tehisintellekt.
Keerukal innovatsioonil on suur tasuvus, kuna sellel on tugev seos riigi jõukuse kasvuga. Keeruka innovatsiooni liidrid on USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Jaapan ja Lõuna-Korea. Kiiresti arenevateks tõusjateks on näiteks Hiina, India ja Vietnam.
Spetsialiseerumine teaduses
Kõrge lisandväärtusega innovatsioon saab alguse teadusest. Teadusavastustel põhinevad tehnoloogiad on üle kahe korra kasumlikumad kui mitteteaduspõhised tehnoloogiad. Seetõttu on riigi innovatsioonivõimekuse peamiseks eelduseks teaduste spetsialiseerumine ning neis omavahel seotud valdkondade ühine arendamine.
Heaks näiteks on Lõuna-Korea, kes suurendas aastatel 2001–2020 spetsialiseeritud teaduste osakaalu 40 protsendilt 66 protsendile. See omakorda võimaldas kasvatada spetsialiseeritud tehnoloogiate osakaalu 40 protsendilt 83 protsendile. Lõuna-Korea edulugu põhines kolme juhtiva ülikooli spetsialiseerumisel pooljuhtidega seotud teadusvaldkondadele.
Stuttgardi autotööstuse edulugu rajaneb Stuttgardi ülikooli tugevale inseneriteadusele. Bostoni biotehnoloogia edulugu on põhinenud Harvardi ülikooli biomeditsiini ja geneetika teadustel, MITi molekulaarbioloogia, geneetika ja inseneeria teadustel ning Bostoni ülikooli biomeditsiini inseneerial, mis ühendas teaduse tööstuslike ja kliiniliste rakendustega.
Ka Silicon Valley võimas tõus algas teaduses spetsialiseerumisest. Stanfordi ülikool keskendus pärast teist maailmasõda ränitransistoride ja pooljuhtide teadustele. Ülikooli juhtkond hankis selleks suures mahus riiklikku rahastust ja rajas koostöös ettevõtetega tugeva infotehnoloogia klastri.
Mastaapne rahastamine
WIPO indeksi järgi on Eesti teaduse ja arenduse tase 45. kohal, ülikoolide ja ettevõtete koostöö 43. kohal, rahvusvahelised patendid 31. kohal ning kõrgtehnoloogiline eksport 33. kohal. See viitab sellele, et Eesti teadus‑, tehnoloogia‑ ja ärivõimekus on rahvusvahelises võrdluses pigem keskpärasel tasemel.
Selle peamine põhjus on innovatsiooni rahastuse hajutatus. Seetõttu ei saa ükski valdkond piisavalt mastaapset rahastust, et innovatsioonis tõusta maailma tippu.
Tõsi, Eesti eelistatud arengusuundadeks on praegu valitud neli fookusvaldkonda, kuid praktikas hõlmavad need peaaegu kogu majanduse: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja teenused, nutikad ja kestlikud energialahendused ja kohalike ressursside väärindamine (toit, puit, jäätmed ja teisene toore ning maapõu). Selline lai käsitus ei võimalda saavutada läbimurret üheski innovatsiooni valdkonnas.
Eesti erinevus innovatsiooni rahastamisel ilmneb selgelt lähiriikidega võrdluses.
Eurostati andmetel rahastasid riigid 2024. aastal tervishoiu teadust ja arendust Taanis, Rootsis, Soomes ja Eestis vastavalt 621-, 289-, 145- ja 3,6 miljoni euroga. Erinevus Eesti ja naabrite vahel jääb mitmekordseks ka pärast rahvaarvu ja majanduse suuruse arvestamist.
Eesti mahajäämus on suur isegi siis, kui lähtuda TAIE fookusvaldkondade seires toodud näitajatest, mille järgi Eesti riik rahastas tervishoius teadust ja arendust hoopis 31,7 miljoni euroga. Ka sellisel juhul jääb Eesti tervishoiu innovatsiooni rahastus selgelt alla riikidele, kes on suutnud keeruka innovatsiooni kaudu oma jõukust kasvatada.
Biotehnoloogia võimalus
Eesti enim viidatud teadusvaldkonnad on kliiniline meditsiin, molekulaarbioloogia, geneetika, bioloogia, biokeemia ja arvutiteadused. Neis edestab Eesti nii maailma keskmist kui ka Leedut, Lätit ja Soomet, mis viitab rahvusvaheliselt võimekale teadusbaasile.
Seega võiks Eesti innovatsioonis spetsialiseeruda biotehnoloogiale. Biotehnoloogia on üks keerukamaid innovatsiooni valdkondi, kus teadus, tehnoloogia ja äri on tugevalt läbi põimunud ning millele on spetsialiseerunud suhteliselt vähe riike.
OECD hinnangul on biotehnoloogia kõrge lisandväärtusega, kus väärtuse loomine põhineb eelkõige teadusel ja arendusel, mitte suurel tootmismahul. OECD rõhutab, et biotehnoloogia tooted on rahvusvaheliselt hästi skaleeritavad, mistõttu valdkonna areng ei sõltu suurest siseturust ega mahukast tööstusest. Seetõttu sobib biotehnoloogiale spetsialiseerumine eriti hästi väikeriigile, kelle konkurentsieelis seisneb inimkapitalis ja teaduskompetentsis.
Tähtis on ka see, et biotehnoloogia rakendused ei piirdu üksnes meditsiiniga. Seda kasutatakse laialdaselt ka põllumajanduses, toiduainetööstuses, energeetikas ja tööstuslikes bioprotsessides, mis omakorda suurendab teaduse ja arenduse mastaabiefekti ning võimaldab kasutada samu võimekusi mitmes tootmis- ja ekspordivaldkonnas.
Innovatsioonis biotehnoloogiale spetsialiseerumisel saab Eesti õppida teiste riikide parimatest praktikatest. Näiteks on biomeditsiiniklastrite arendamisel olnud väga edukad Singapur, Taani, Rootsi ja Iisrael. Nende kogemus kinnitab veenvalt, et väikeriigid saavad olla innovatsioonis väga edukad.
Kokkuvõtteks
Millistele valdkondadele Eesti innovatsioonis kitsamalt spetsialiseerub ning kas neid on kaks või kolm, sõltub põhjalikumast analüüsist ja ühistest valikutest. Kuid selge on see, et ilma senisest oluliselt kitsama spetsialiseerumiseta ei ole võimalik valitud valdkondi piisavalt mastaapselt rahastada ega tõusta neis innovatsioonis maailma tippu. Vastasel juhul puudub Eestil realistlik väljavaade jõukuse märkimisväärseks kasvuks. See on otsustuskoht riigi tasandil.
.