Artiklid

• Teaduspõhised valdkonnapoliitikad on ühtsed kõigile poliitikutele.
• Teaduspõhisus suunab poliitikud tegema selge valiku rahvusküsimuses.
• Poliitikuid ei erista enam maailmavaated.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmete algatus hakata esitama «teaduspõhiseid valikuid Eestile» muudab riigijuhtimise palju innovaatilisemaks ja tõhusamaks. Selline algatus on väga vajalik ja julge, mistõttu see väärib suurt tunnustust.

Kuigi akadeemikud väidavad, et nad «ei paku üht õiget poliitilist programmi», hakkavad nad seda paratamatult tegema. Teaduspõhised valikud on mõõdetavad ja seetõttu on selgelt teada, millised neist valikutest kõige paremad on, ja nii ka see, milline valdkonnapoliitika on kulutõhusaim ja suurima kasuteguriga. Nii saavad teadlastest valdkonnapoliitikate peamised kujundajad.

Näiteks on teada, et paremaid õpitulemusi saavutavad need õpilased, kelle õpe põhineb teadliku mõtlemise õpetamisel, võrreldes nendega, kelle puhul kasutatakse traditsioonilist õpetamist. Järelikult on parim hariduspoliitika selline, mis tagab teadliku mõtlemise õpetamiseks ambitsioonikad, kuid samas jõukohased eesmärgid, kõik vajalikud ressursid, hästi läbi mõeldud tegevused ja järjepideva arengu.

Kuna hariduspoliitikas teadliku mõtlemise õpetamise kesksele kohale seadmine on üheselt kasulik ehk õige, peaksid sellise valiku kasuks otsustama kõik poliitikud. Vastasel juhul otsustaksid nad mõne halvema valiku kasuks, mis oleks aga absurdne.

Näiteks on majanduspoliitika keskmesse õige seada kompleksne innovatsioon ja niisamuti on ka teistes valdkondades õige seada poliitikate keskmesse teaduspõhised parimad valikud. Paraku on teadlased seni esitanud parimaid valikuid, lahustades neid teisejärgulistega. Nii pole üllatav, et poliitikud pole osanud neist parimaid valida.

Milliseid eesmärke, ressursse, tegevusi ja arendusi igas valdkonnapoliitikas on õige kavandada, selgub teaduspõhiste valikute modelleerimisest. Seda suudavad teha valdkondade eksperdid, kelleks on teadlased, insenerid ja teiste erialade kogenud spetsialistid.

Seega saavad tulevikus valdkonnapoliitikate kujundajateks eksperdid, kes võtavad sellega poliitikutelt vajaduse ja võimaluse valdkonnapoliitikates eristuda. See suunab poliitikuid rääkima ja tegutsema senisest palju selgemalt ja läbipaistvamalt rahvusriigi küsimuses.

Rahvusriigi küsimus

Teaduspõhiste valdkonnapoliitikate kohandamine Eesti oludele sõltub riigi eesmärgist. Põhiseaduse preambul ütleb, et Eesti riik «peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade». See ütleb üheselt, et Eesti on rahvusriik ehk loodud eestlaste jaoks. Sellest tulenevalt peavad teised rahvused meid kui eestlasi (eesti emakeele ja kultuuri kandjaid) austama ja meiega kohanema. Muidugi peavad eestlased austama teisi rahvusi, nende keeli ja kultuure, kuid seda ainult sinnamaani, kus teiste rahvuste tegevused hakkavad kahjustama eestluse säilimist.

Seni pole paljud poliitikud eesti rahvuse säilimist oma eesmärgiks seadnud. Ilmekas näide on poliitikute hoidumine sõnapaari «eesti rahvus» kasutamisest, rääkimata tegudest eesti rahvuse säilimise nimel. Selle asemel kasutatakse sõnapaari «eesti rahvas», isegi kõige kõrgemal tasandil, näiteks õiguskantsler Ülle Madise presidendiks kandideerimisel.

Kas Eesti on tulevikus eestlaste või eesti rahva jaoks, on poliitiline, mitte teaduslik valik. Nii ongi rahvusküsimus poliitikute peamiseks valikuks ja seega ka eristumise tunnuseks.

Kui valimised võidab eesti rahvuse säilimist tagav erakond, kohandatakse teaduspõhiseid valdkonnapoliitikaid selliselt, et eelise saavad eestlased, austades samas ka teiste rahvuste õigusi ja soove, kuni need ei kahjusta eesti rahvuse säilimist. Poliitikuid aitavad selles eksperdid, kuna nemad suudavad valdkonnapoliitikate kohandamisel leida parimaid valikuid.

Kui aga valimised võidab eesti rahva säilimist tagav erakond, pole teaduspõhiseid valdkonnapoliitikaid eriti vaja kohandada, kuna rahvuse alusel ei pea kedagi eelistama. Küll aga tuleks sellisel juhul muuta põhiseadust, võttes välja eesti rahvuse säilimise eesmärgi. Mis sellele järgneb, on juba eraldi arutelu teema.

Kaks suurerakonda

Teaduspõhiste valdkonnapoliitikate tulemusel muutub võimatuks sellise olukorra jätkumine, kus paljud poliitikud on kõrvale jätnud eesti rahvuse säilimise tagamise. Nüüd peavad nad tegema rahvusküsimuses selge valiku, kui nad soovivad eristuda ja valituks saada.

Kuna suurem osa eestlasi soovib eesti rahvuse säilimist, koondub suurem osa poliitikuid suureks rahvuserakonnaks, mis tegutseb eesti rahvuse säilimise nimel. Kuid on ka neid inimesi, kellele eesti rahvuse säilimine pole tähtis, mistõttu osa poliitikuid koondub nn rahvaerakonda, mis tegutseb eesti rahva säilimise nimel.

Väärib mainimist, et teaduspõhiste valdkonnapoliitikate tulemusel kaob sisuline mõte sellistel maailmavaadetel nagu liberaalsus ja konservatiivsus, vasak- ja parempoolsus, kuna need vastandumised ei ühenda inimesi ja neist ei võida ei eesti ega ükski teine rahvas. Tõsi, neis maailmavaadetes on ka väärtuslikke teri, kuid need avalduvad ja rakenduvad juba konkreetsetes teaduspõhistes valikutes.

Seega on Eesti Teaduste Akadeemia liikmed algatanud teaduse ja poliitika sidumisel radikaalse muutuse, millest on meil kõigil väga palju võita.