Kui me mitte ainult sõnades vaid ka tegudes soovime riigi vaesuse lõksust välja tuua ja kindlustada eestluse püsimist läbi aegade, peab riik tegutsema senisest palju innovaatilisemalt ja järjepidevamalt poliitikas, innovatsioonis, maksunduses ja eestluses.
Eesti elanike kõige põletavam probleem on vaesus ja kui me soovime sellest välja tulla, tuleb riigil tegutseda palju innovaatilisemalt ja järjepidevamalt poliitikas, innovatsioonis, maksunduses ja eestluses. See ei eelda poliitikutelt üle oma varju hüppamist, vaid nelja võtmetegevuse tähtsuse ja seoste väga head mõistmist ehk mõtlemist ja tegutsemist hooratta meetodil.
Vaesuse lõks ohustab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist
2020. aastal oli Eesti majapidamiste sissetulek 23 784 dollarit võrreldes OECD riikide keskmise 30 490 dollariga ja sellega oli Eesti 41 riigi seas alles 28. kohal.1 Seetõttu pole üllatav, et 2022. aastal leidis Eurobaromeetri küsitluses 64 protsenti Eesti elanikest, et tähtsaim, millega Eesti riik peab tegelema, on üldise elukalliduse ja hinnatõusu vähendamine.2
Kui inimesed ei tule oma eluga toime, on vähetõenäoline, et nad väärtustavad eesti rahvust, keelt ja kultuuri, sest see ei aita neil leiba lauale saada. Kui osa inimestest kogeb, et oma tööga pole võimalik inimväärselt toime tulla, tundub neile teiste jõukus ebaõiglane3 ja nii kasvavadki Eesti ühiskonnas pinged ja konfliktid. Paraku ei lahenda inimeste vaesust üksikud rahajagamised, vaid riigi innovaatilised ja järjepidevad tegevused majanduskasvu hoogustamisel.
Vajadus sellise muutuse järele on suur, kuna Eesti on oma vaesuse lõksu kinni jäänud. Seda kinnitab tõsiasi, et Eesti ettevõtete müügitulu ärirentaablus oli 2011. aastal 6,63 protsenti ja 2020. aastal 6,76 protsenti4 ehk ettevõtete kasumlikkus pole viimasel kümnendil üldse kasvanud.
Peame mõtlema ja tegutsema hooratta meetodil
Püsivalt edukate organisatsioonide edu põhineb õigesti valitud ja põhjuslikult seotud võtmetegevustel ja neis järjepidevalt paremaks saamisel.5 See tähendab, et püsiv edu põhineb fookusel, innovaatilisusel ja distsiplineeritusel, mitte aga üksikutel ideedel, võitudel või kannapööretel. Hooratta rakendamise parimaid eeskujusid on Amazon.com, Seattle ja Singapur.
Kuna Eesti elanike kõige põletavamaks küsimuseks on vaesus, on kõige olulisemaks tegevuseks kasv teaduspõhise innovatsiooniga. See sõltub poliitikute eetilisusest ja asjatundlikkusest, sest ainult sellised poliitikud mõistavad teaduspõhise innovatsiooni tähtsust ja seoseid jõukuse kasvuga, madalate maksude ja isikliku vastutusega, eestlaste innovaatilisuse ja rahvaarvu kasvuga.
Vali eetilisi ja asjatundlikke poliitikuid
2022. aastal Eurobaromeetri küsitluses selgus, et Eesti elanikest 51 protsenti ei usalda valitsust ja 59 protsenti ei usalda riigikogu.6 Seega on suur vajadus usaldusväärsemate poliitikute järele. Kui poliitikuid ei usaldata, siis järelikult nad pole piisavalt eetilised ja asjatundlikud.
Kuna eetilisus tõstab inimestes iseseisvust ja vastutustunnet,7 mõistavad eetilised poliitikud oma missiooni ja täidavad seda. Nad on iseseisvad oma otsustes ega lase end kallutada ärieliidi kitsastest huvidest, mis enamasti ei vasta valijate huvidele, nagu see on valdavalt USA-s8 ja on silmnähtavalt levinud ka Eestis. Seevastu tegutsevad eetilised poliitikud võimalikult paljude valijate huvides ja leiavad ühisosa ettevõtjate ja elanikega.
Asjatundlikud poliitikud saavad aru innovatsiooni tähtsusest riigi jõukuse kasvatamisel. Nad teavad, et jõukust kasvatanud riigid on rahastanud teadus- ja arendustegevust (TA) niikaua suuremas mahus (2–4,2 protsenti SKP-st), kuni ettevõtted saavad selles jalad alla, nagu näiteks tegid seda 2000–2015. aastal Lõuna Korea, Hiina jt.9
Seega peavad ka Eesti riigi kulutused teadusele olema järgneval 10–15 aastal kaks kuni neli protsenti SKP-st. Sellega ei tohi viivitada, kuna 2020. aastal investeerisid Eesti ettevõtted TA-sse ainult 1,01 protsenti SKP-st ja riigi kulutused olid ainult 0,78 protsenti SKP-st. Riigi rolli tõhusat täitmist peaks innustama teadmine, et ettevõtete teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasv 0,1 protsenti suurendab riigi SKP-d 1,2 protsenti10 ehk kasu on rohkem kui kümnekordne.
Tõstame teaduspõhiste innovatsioonide kasumlikkust
Kuna teaduspõhiste innovatsioonide kasumlikkus sõltub innovatsiooni kompetentsist,11 peab riik rahastamise kaudu tõstma ülikoolide ja ettevõtete innovatsiooni kompetentsi. Ja kuna parimad teaduspõhised innovatsioonid sünnivad globaalsetes ettevõtetes,12 tuleb rahastamisega toetada Eesti ettevõtete ja ülikoolide koostööd globaalsete ettevõtete ja parimate ülikoolidega.
Rahastamine peab toetama ülikooli niivõrd ambitsioonikalt ja täpselt, et ülikooli lõpetajad ja töötajad saavad Nobeli ja Fieldsi medaleid, teadlased on kõrgelt tsiteeritud, artikleid avaldatakse Nature ja Science ajakirjades, sotsiaalteaduste artiklid on kõrge kvaliteediga ja ülikool on tõhus.13
Sellise taseme saavutamine ei ole ulme, kuna Rootsis, Šveitsis ja Iisraelis on kolm sellist ülikooli, Taanis ja Singapuris kaks ja Iirimaal, Norras ja Soomes üks. Kui praegu on Tartu ülikool 501–600 ARWU ülikooli seas ja siis nii ei pea see jääma.
Kui riigi TA kulutused tõusevad kahele kuni neljale protsendile SKP-st ja kui riik kulutab raha ambitsioonikalt ja täpselt, võimaldab see oluliselt tõsta teaduspõhiste innovatsioonide osakaalu ja kasumlikkust ning seeläbi Eestil tõusta tootlikkuses praeguselt 86,6 protsendilt EL-i keskmisest 2030. aastaks 115 protsendile. Selline areng võimaldab kõigil Eesti elanikel vaesusest välja tulla.
Innustame madalate maksudega isiklikku vastutust
Igal inimesel on iseseisvuse ehk algatuse ja omanikutunde vajadus ja seda rahuldavad inimese enda väärtustatud tegevused ja neis vaba valiku võimalus ning seda pärsivad pealesurutud tegevused ja väline kontroll.14
Seega innustab inimesi ise vastutama oma toimetuleku ja jõukuse kasvatamise eest nende sissetulekute madal maksustamine, kuna sellisel juhul jääb inimestele sissetulekust suurem osa kätte, ühtlasi suureneb omaosalus ja säästlikkus avalike teenuste tarbimisel, mille tulemusel oluliselt vähenevad riigi kulutused avalikele teenustele. Ehk madalatest maksudest võidavad nii üksikisik kui ka riik.
Kui praegu on Eesti maksude ja SKP suhe 34,5 protsenti, siis mitmes innovaatilises ja jõukas riigis on see palju madalam, nt Iisraelis 29,7 protsenti, Šveitsis 27,6 protsenti, Iirimaal 20,2 protsenti ja Singapuris 12,8 protsenti.15 Me saaksime neilt riikidelt õppida ja võiksime 2030. aastaks alandada maksude osakaalu näiteks 27 protsendile SKP-st, näiteks nagu Šveitsis.
Tunnustame eestlaste innovaatilisust
Eestlaste identiteedi keskmes on eesti keel, maa, kultuur, traditsioonid ja eestlaste loomus,16 mis on väärtuslikud omadused, kuid paraku ei aita suurt kaasa paremale toimetulekule ja jõukuse kasvatamisele. Samal ajal innustavad šveitslaste “üks kõigi, kõik ühe eest”, jaapanlaste võitluslikkus või singapurlaste meritokraatlikkus (võimekuse ja töökuse väärtustamine) igaüht.
Saavutades järjepidevaid edusamme innovatsioonis ja jõukuse kasvus talletub ajapikku innovaatilisus ka eestlaste identiteedis, tõustes kesksemale kohale. Seejuures hea sõnum on see, et innovaatilisus on olulisel määral õpitav nii inimese,17 ettevõtte kui ka riigi tasandil, mille näiteks on Google’i18 ja Singapuri19 edulood. Innovaatilisust saab teadlikult ja sihipäraselt kasvatada.
Kui riik tunnustab eestlaste innovaatilisust, märgates innovatsioonis parimaid inimesi ja organisatsioonide ja premeerides neid mainekate auhindadega, tõstab ta tuntavalt eestlaste eneseusku ja positiivset tulevikuvaadet. See paneb tõenäoliselt ka Eesti rahva kasvama ja nii võiks Eesti rahva arv jõuda 2030. aastaks 1,68 miljonini ehk kasvada kolm protsenti aastas, seda nii loomuliku iibe kui ka andekate üliõpilaste, teadlaste ja spetsialistide sisserände tulemusel.
Seega siis, kui me mitte ainult sõnades vaid ka tegudes soovime riigi vaesuse lõksust välja tuua ja kindlustada eestluse püsimist läbi aegade, peab riik tegutsema palju innovaatilisemalt ja järjepidevamalt poliitikas, innovatsioonis, maksunduses ja eestluses.
Kuna riigil tuleb teha ka palju teisi suuri ja väikseid tegevusi, tuleb need kõik siduda võtmetegevustega nii, et need kõik aitavad kaasa Eesti riigi järjepidevale arengule.