Artiklid

• Jõukate riikide majanduskasv põhineb komplekssel innovatsioonil.
• Eestil tuleb innovatsioonis spetsialiseeruda praegusest palju kitsamalt.
• Valitsus peab innovatsioonis rahastama peamiselt teadust ja tehnoloogiat, mitte aga äri.

Vananenud arusaam innovatsioonist

Kuna Eesti majandus on olnud kolm aastat languses, on põhiküsimus selles, kuidas panna Eesti majandus jõudsalt kasvama. Teatavasti on majanduskasvu võti innovatsioonis, kuid nagu paljude riikide kogemus kinnitab, on erinevatel innovatsioonidel erinev mõjuefekt. Nii on Eesti majanduskasvu kiirendamisel võtmetähtsusega keskenduda kõige suurema mõjuefektiga innovatsioonile ja saada selles väga edukaks.

Joonis 1. Eesti SKP aheldatud väärtuse kvartaalne muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2022–2024, %. [i]

Innovatsioon on uudsete ja kasulike toodete leiutamine ja turule toomine. Sadade uuringute  tulemusel on teada, et mida innovaatilisemad on ettevõtete tooted, seda paremad on nende äritulemused (korrelatsioon 0,34).[ii] Nii on ka Eesti poliitikud seni eeldanud, et kui valitsus rahastab innovatsioonis ettevõtteid, on nad selles palju edukamad ja nad panevad üheskoos kogu Eesti majanduse kasvama. Paraku see pole nii.

Kompleksne innovatsioon

WIPO 2024. a. innovatsiooniraportist selgub, et viimasel paarikümnel aastal on majanduskasv olnud kiirem neis riikides, mis on teistest paremad kompleksses innovatsioonis.[iii] Kompleksses innovatsioonis edukad riigid on spetsialiseerunud valitud valdkondadele ja on neis sidunud tugevalt teadus-, tehnoloogia- ja ärivõimekuste arendamise ning on tõusnud neis kõigis võimekustes maailma tippu. Näiteks nii saavutas kiire majanduskasvu Lõuna-Korea pooljuhtide, Stuttgart automootorite, Silicon Valley IKT ja Boston tervisetehnoloogiate valdkonnas.

Komplekssest innovatsioonist on palju võita, kuna see suurendab riigi majanduskasvu väga suurel määral (korrelatsioonid 0,55–0,70).[iv] Ja mida rohkem valitsus sellist innovatsiooni rahastab, seda suurem on innovatsioonist tulenev majanduskasv. OECD riikide uuringust selgus, et näiteks valitsusepoolne teaduse ja arenduse rahastamise üheprotsendiline kasv suurendab IKT valdkonna eksporti 2,86 protsenti.[v] See tähendab, et ekspordi ja majanduskasvu kiirendamisel on määrava tähtsusega kogu riigi, mitte aga üksikute ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasv.

Innovatsioonivõimekused

Kompleksses innovatsioonis näitab teadusvõimekust riigi loodus- ja täpisteaduste teadusartiklite arv, tehnoloogiavõimekust riigi rahvusvaheliste patentide arv ja ärivõimekust riigi ekspordikäive.[vi] Kõigis kolmes innovatsioonivõimekuses on parimad USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Jaapan ja Lõuna-Korea.[vii]

WIPO raportist selgub, et innovatsioonivõimekused on väga kontsentreeritud. Nii omavad kaheksa esimest riiki 60 protsenti teadusartiklitest, 80 protsenti patentidest ja 50 protsenti ekspordist. Kuna innovatsioonis on riikide konkurents väga tihe, tuleb väikestel riikidel innovatsioonis kitsalt spetsialiseeruda, et suuta valitud valdkondades kõigi kolme innovatsioonivõimekuse arendamist piisavalt suures mahus rahastada ja selle tulemusel neis kõigis maailma tippu tõusta.

Näiteks Eestist lausa kaksteist korda suurema majandusega Singapur otsustas kümme aastat tagasi spetsialiseeruda innovatsioonis ainult neljale valdkonnale (kõrgtehnoloogiline tootmine ja inseneeria, tervishoid ja biomeditsiin, digimajanduse ja linnalahendused) ja kahekordistada neis teaduse ja tehnoloogia rahastamist.[viii]

Kuigi Eesti on WIPO innovatsiooniindeksis 2024. a. 16. kohal, ei anna see meile põhjust rõõmustamiseks, kuna Eesti ülikoolide teaduse, patentide arvu ja kõrgtehnoloogilise ekspordi näitajad on meil palju tagapool ehk vastavalt 57., 46. ja 26. kohal. Võrdluseks, neljandal kohal olev Singapur on neis näitajates 14., 27. ja 1. kohal ja kuuendal kohal olev Lõuna-Korea 10., 1. ja 6. kohal[ix] ehk Eesti mahajäämus kompleksse innovatsiooni võimekustes on parimatega võrreldes ikka väga suur.

Kuna Eesti on innovatsioonis nõrk, oli ka igati ootuspärane, et kui 2022.–2023. a. Eesti hinnaeelis kadus, vähenes tugevasti eksport.[x] Et Eesti hinnaeelis on nüüdsest jäädavalt kadunud, on meie majanduskasvu kiirendamise ainsaks võimaluseks areneda kompleksses innovatsioonis, kuna ainult see võimaldab luua väga innovaatilisi ja mitmekesiseid eksporttooteid.

Areng komplekses innovatsioonis

Kompleksne innovatsioon saab alguse teadusest, kuna teadusavastustel põhinevad patendid on palju innovaatilisemad ja suurema väärtusega võrreldes juba teadaolevatel teadmistel põhinevate patentidega (börsipreemiaga 42,3 vs 18,3 protsenti).[xi] Teadusvõimekust aitab oluliselt tõsta lähedaste teadusvaldkondade omavahel sidumine ja ühine arendamine, kuna selle tulemusel suureneb suurel määral teadusartiklite arv, patentide arv ja eksport (46, 14 ja 29 protsenti).[xii]

Innovatsioonis on kõige keerukam tehnoloogiline võimekus. Seda tõendab tõsiasi, et teadusavastuste ülekandmine patenditavateks tehnoloogiateks on riigiti palju vähem levinud võrreldes teadusartiklite avaldamisega.[xiii] Näiteks kõige keerukamad tehnoloogiad on audiovisuaal-, elektroonika ja pooljuhtide tehnoloogiad ning keerukad on ka masina, materjalide ja instrumentide tehnoloogiad.

Kompleksses innovatsioonis edukad riigid liiguvad tehnoloogiate arendamisel keerukuse suunas, kuna keerukamate tehnoloogiatega loodud tooted on innovaatilisemad ja suurendavad majanduskasvu palju rohkem. Näiteks Euroopa majandusregioonide uurimisel leiti, et patentide keerukuse kümneprotsendiline kasv suurendab regiooni majanduskasvu 0,45 protsenti.[xiv]

Et kompleksses innovatsioonis maailma tippu tõusta, tuleb riigil spetsialiseeruda valitud valdkondadele ja neis järjepidevalt suurendada spetsialiseerunud teaduse ja tehnoloogia osakaalu. Näiteks Lõuna-Korea suurendas ajavahemikul 2001–2020 spetsialiseerunud teaduse osakaalu 40-lt 66-le protsendile ja spetsialiseerunud tehnoloogiate osakaalu 40-lt 83-le protsendile ehk üle kahe korra.[xv]

Innovatsioonis spetsialiseerumine on kahtlemata riskantne, kuid ilma selleta ei ole kuidagi võimalik maailma tippu tõusta. Spetsialiseerumise riski võimaldab maandada tuginemine riigi parimale teadusele.

Ülikoolide teaduse arendamine

Lõuna-Koreale tõi kompleksses innovatsioonis läbimurde ülikoolide teaduse areng. Ülikoolide teaduse taset näitab kõige objektiivsemalt ARWU järjestus.[xvi] Kui selle oli Lõuna-Koreal 2004. a. Souli ülikool 153.–201. kohal ja lisaks veel neli ülikooli 500 hulgas, siis 2024. a. oli Souli ülikool tõusnud 86. kohale ja üksteist ülikooli oli 500 hulgas.[xvii] Seejuures arenesid ülikoolides tugevalt arvuti, elektroonika ja materjali teadused, mis võimaldas läbimurret tehnoloogiavõimekustes ja nii sündisidki võimsad elektroonikaettevõtted nagu Samsung, LG Electronics, LG Display, SK Hynix jt.

Singapuril oli 2004. a. esimene ja teine ülikool vastavalt 101.–152. ja 302.–403. kohal ning 2024. a. olid need juba 68. ja 90. kohal. Paraku on Eestist Tartu Ülikool alles 601.–700. kohal.[xviii] Kuid ka Eesti saab teaduses tippu tõusta, kui innovatsioonis spetsialiseeruda, selles teadust mastaapselt rahastada ja parimat teadus- ja tehnoloogiavõimekust väljast juurde tuua.

Näiteks Singapur valis innovatsioonis üheks spetsialiseerumise valdkonnaks biomeditsiini, rahastas selles suuremahuliselt ülikoolide innovatsiooni ja tõi biomeditsiini klastri võimekuse tõstmiseks sisse globaalsed ravimiettevõtted.[xix] Selle tulemusel on Singapuri rahvusülikool täna ARWU järjestuses 8. kohal keemilises inseneerias, 14. biomeditsiinilises inseneerias, 17. keemias, 28. biotehnoloogias ja 43. inimbioloogias ning Nanyangi tehnoloogiaülikool on 17. biomeditsiinilises inseneerias, 20. keemilises inseneerias, 25. keemias ja 51.–75. biotehnoloogias. Sellise arengu tulemusel on Singapurist saanud üks juhtivatest tüviraku uurimis- ja tootmiskeskustest.

Ka näiteks Silicon Valley erakordne majandusedu sai pärast teist maailmasõda alguse Stanfordi ülikooli spetsialiseerumisest ränitransistoritele ja rahastas selles mastaapselt teadus-, tehnoloogia- ja ärivõimekust.[xx] Selle tulemusel on Stanfordi ülikool praegu 2. kohal maailmas, olles 3. kohal nii füüsikas, elektroonikas ja arvuteadustes, 5. kohal materjaliteadustes jne.[xxi]

Eesti vajab uut innovatsioonipoliitikat

TAIE strateegias[xxii] väärib tunnustust see, et innovatsiooni eesmärgiks on seatud ekspordi kasv, kuid paraku ei ole eesmärkideks seatud loodus- ja täpisteaduste teadusartiklite ega ka patentide arvu kasvu ehk neid eesmärke, mille ambitsioonikas püstitamine ja saavutamine viiks Eesti innovatsioonis maailma tippu.

Kuid ka Eesti konkurentsivõime tõstmise tegevuskavas 2025 pole eesmärgiks seatud teadusartiklite ja patentide arvu kasvu.[xxiii] Seega vajab Eesti põhimõtteliselt uut innovatsioonipoliitikat, milles valitsus keskendub kompleksse innovatsiooni arendamisele ja püstitab niivõrd ambitsioonikad eesmärgid teadusartiklite arvu, patendite arvu ja ekspordi kasvule, et Eesti tõuseb neis maailma tippu.

Praegu on TAIE strateegias valitud Eesti fookusvaldkondadeks digilahendused, tervisetehnoloogiad ja  -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused (ning lisaks ka elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum).[xxiv] Kuid kahjuks pole üldse tõenäoline, et Eesti suudab neis kõigis maailma tippu tõusta, mistõttu me peame innovatsioonis palju kitsamalt spetsialiseeruma.

Kolmandaks peab valitsus innovatsioonis spetsialiseerumist palju suuremal määral rahastama. Nutika spetsialiseerumise raportis 2024 selgub, et valitsus rahastas 2023. a. fookusvaldkondade innovatsiooni ainult 69,5 miljoni euroga, sh teaduse ja ettevõtluse arendamist vastavalt 33 ja 36,5 ehk ühtekokku 69,5 miljoni euroga, kusjuures digilahendused said sellest 23,8, kohalike ressursside väärindamine 23,4, kestlikud energialahendused 18,8 ja tervisetehnoloogiad ja  -teenused 3,5 miljonit eurot.[xxv] Selline pisku rahastamine näitab, et Eesti ei ole innovatsioonis tegelikult spetsialiseerunudki.

Samas on valitsusel plaan jagada väga palju raha ettevõtlusele, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium plaanivad 2025. a. rahastada teadust ja ettevõtlust ühtekokku 1,046 miljardi euroga.[xxvi] Kui valitsus paneks sellest rahast põhiosa kompleksse innovatsiooni arendamisele, saaksime Eesti majanduse suure tõenäosusega kasvamaJa nii tulebki teha.

Neljandaks tuleb valitsusel põhimõtteliselt muuta innovatsiooni rahastamise fookust. Valitsus peab innovatsiooni rahastama teadust ja tehnoloogiate arendamist varases etapis, kuna need on suure riskiga, kuid mitte rahastama tehnoloogiate täiustamist ja äri, kuna need on vähese riskiga ja nendega saavad ettevõtted ise väga hästi hakkama.

Eelöeldu õigsusele viitab tõsiasi, et USA on innovatsioonis Euroopast peajagu üle, kuna USA riik rahastab vastupidiselt Euroopa riikidele palju suuremal määral kõrgtehnoloogiat ja seda innovatsiooni varases etapis ning peamiselt kasvuettevõtetes, et luua radikaalseid innovatsioone ja rahastab palju vähem uute toodete turule toomist ja küpseid ettevõtteid.[xxvii] Paraku käib siin Eesti ühte jalga Euroopaga, mitte USA-ga ning see vajab otsustavat muutust. See tähendab, et valitsusel EISA toetused põhimõtteliselt üle vaadata ja neist enamik praegusel kujul lõpetada.

Spetsialiseerume molekulaarbioloogiale ja geneetikale ning kliinilisele meditsiinile

Kompleksse innovatsiooni arendamisel toob edu spetsialiseerumine riigi parimale teadusele, millel ühtlasi on suur ekspordipotentsiaal. 2025. a. jaanuari seisuga on Eesti ülikoolide teadusartiklitest viis enimviidatud valdkonda molekulaarbioloogia ja geneetika (Eesti keskmine 92,29 vs maailma keskmine 28,51), kliiniline meditsiin (70,81 vs 15,75), bioloogia ja biokeemia (53,43 vs 21,2), neuro- ja käitumisteadused (44,86 vs 20,76) ja immunoloogia (44,55 vs 22,26).[xxviii]

Seega on Eestil innovatsioonis õige spetsialiseeruda molekulaarbioloogiale ja geneetikale ning kliinilisele meditsiinile ning ühtlasi siduda nendega lähedalt seotud teadused, nagu mikrobioloogia (viidatud Eestist 34,45 vs maailmas 19,52), farmakoloogia (20,22 vs 16,1), keemia (18,04 vs 19,4), inseneeria (14,12 vs 14,61), arvutiteadused (25,73 vs 13,17) jms.

Molekulaarbioloogiale ja geneetikale ning kliinilisele meditsiinile spetsialiseerumise õigsust kinnitab ka Tartu ülikooli teaduse hea tase bioloogias (ARWU 201.–300. koht), inimese bioloogias, kliinilises meditsiinis ja rahva tervises (kõigis 301.–400.) ning farmaatsias (401.–500.).[xxix]

Muidugi peab valitsus innovatsioonis jätkuvalt rahastama ka eelnimetatud fookusvaldkondi ja lisaks ka tehisintellekti ja küberturvalisuse valdkondi (kuna me ei tohi neis maha jääda), kuid neid rahastama sarnases mahus ülejäänud valdkondadega, mitte aga palju rohkem. Sest rohkem kui paaris valdkonnas korraga ei ole Eestil võimalik kompleksses innovatsioonis maailma tippu tõusta.

Kokkuvõtteks

Kui me soovime Eesti majanduse jõudsalt kasvama panna, peab Eesti riik keskenduma kompleksse innovatsiooni arendamisele. Selleks tuleb Eestil innovatsioonis spetsialiseeruda paarile valdkonnale ja valitsusel tuleb rahastada neid valdkondi niivõrd suuremahuliselt, et neis on võimalik tugevalt siduda teadus-, tehnoloogia- ja ärivõimekuste arendamine ning tõusta neis kõigis maailma tippu.

Kuna kompleksse innovatsiooni rahastamisel on valitsuse peamine roll rahastada teadust ja tehnoloogiat varases etapis, tuleb valitsusel ettevõtluse rahastamisel loobuda selliste tegevuste rahastamist, mis on vähese riskiga ja millega ettevõtted saavad ise väga hästi hakkama, nagu seda on tehnoloogiate täiustamine ja äri arendamine.

[i] SKP reaalkasv (aheldatud väärtus) (2025). Statistikaamet. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__rahvamajanduse-arvepidamine__sisemajanduse-koguprodukt-(skp)__pehilised-rahvamajanduse-arvepidamise-naitajad/RAA0015/table/tableViewLayout2

[ii] Evanschitzky, H., Eisend, M., Calantone, R. J., & Jiang, Y. (2012). Success factors of product innovation: An updated meta-analysis. Product Innovation Management, 29(S1), 21–37. https://doi.org/10.1111/j.1540-5885.2012.00964.x

Storey, C., Cankurtaran, P., Papastathopoulou, P., & Hultink, E. J. (2016). Service innovation: A meta-analysis. Journal of Product Innovation Management, 33(5), 527–548. https://doi.org/10.1111/jpim.12307

[iii] WIPO. (2024). World Intellectual Property Report: Making innovation policy work for development. Geneva: World Intellectual Property Organization, p 14. https://doi.org/10.34667/tind.49284

[iv] Hidalgo, C.A. & R. Hausmann (2009). The building blocks of economic complexity. Proceedings of the National Academy of Sciences, 106(26), 10570–10575. https://doi.org/10.1073/pnas.0900943106

[v] Raghupathi, V., Raghupathi, W. (2019). Exploring science-and-technology-led innovation: a cross-country study. Journal of Innovation and Entreporenurship, 8(5), 1–45. https://doi.org/10.1186/s13731-018-0097-0

[vi] WIPO. (2024). World Intellectual Property Report: Making innovation policy work for development. Geneva: World Intellectual Property Organization, p 32–33 & p 41. https://doi.org/10.34667/tind.49284

[vii] WIPO. (2024). World Intellectual Property Report: Making Innovation policy work for development. Geneva: World Intellectual Property Organization, p 12. https://doi.org/10.34667/tind.49284

[viii] Lim, H. (2018). Innovation policy in Singapore. In: M. Ambashi (ed.), Innovation policy in Asean, Chapter 7. 7.1. (pp 198–217).  Economic Research Institute for ASEAN and East Asia (ERIA). https://www.eria.org/uploads/media/8.ERIA_Innovation_Policy_ASEAN_Chapter_7.pdf

[ix] WIPO (2024). Global Innovation Index 2024: Unlocking the promise of social entrepreneurship. Geneva: WIPO. https://doi.org/10.34667/tind.50062

[x] Republic of Estonia: Selected Issues. (June 21, 2024). IMF staff country reports. International Monetary Fund.   https://www.imf.org/en/Publications/CR/Issues/2024/06/20/Republic-of-Estonia-Selected-Issues-550800

[xi] Krieger, J. L., Schnitzer, M., & Watzinger, M. (2024). Standing on the shoulders of science. Strategic Management Journal, 45(9), 1670–1695. https://doi.org/10.1002/smj.3598

[xii] Hausmann, R., M.A. Yildirim, C. Chacua, S. Gadgin Matha and M. Hartog (2024). Global trends in innovation patterns: A Complexity approach. WIPO Economic Research Working Paper No. 80. World Intellectual Property Organization, pp 27–30. https://www.wipo.int/edocs/pubdocs/en/wipo-pub-econstat-wp-80-en-global-trends-in-innovation-patterns-a-complexity-approach.pdf

[xiii] WIPO. (2024). World Intellectual Property Report: Making Innovation policy work for development. Geneva: World Intellectual Property Organization, p 47. https://doi.org/10.34667/tind.49284

[xiv] Mewes, L., & Broekel, T. (2022). Technological complexity and economic growth of regions, Research Policy, 51(8), 104156. https://doi.org/10.1016/j.respol.2020.104156

[xv] WIPO .(2024). World Intellectual Property Report: Making Innovation policy work for development. Geneva: World Intellectual Property Organization, p 39. https://doi.org/10.34667/tind.49284

[xvi] ARWU. (2024). ShanghaiRanking’s Global Ranking of Academic Subjects Methodology 2024. Center for World-Class Universities (CWCU), Graduate School of Education (formerly the Institute of Higher Education) of Shanghai Jiao Tong University https://www.shanghairanking.com/methodology/gras/2024

[xvii] ARWU. (2024). Academic Ranking of World Universities (ARWU). Center for World-Class Universities (CWCU), Graduate School of Education (formerly the Institute of Higher Education) of Shanghai Jiao Tong University. https://www.shanghairanking.com/rankings/arwu/2024

[xviii] ARWU. (2024). Academic Ranking of World Universities (ARWU): University of Tartu. Center for World-Class Universities (CWCU), Graduate School of Education (formerly the Institute of Higher Education) of Shanghai Jiao Tong University. https://www.shanghairanking.com/institution/university-of-tartu

[xix] Lim, H. (2018). Innovation policy in Singapore. In: M. Ambashi (ed.), Innovation policy in Asean, Chapter 7. 7.1. (pp 198–217).  Economic Research Institute for ASEAN and East Asia (ERIA). https://www.eria.org/uploads/media/8.ERIA_Innovation_Policy_ASEAN_Chapter_7.pdf

[xx] Nilan, R. L., & Kirk Jr., C. L. (2023). Stanford’s Wallace Sterling: Portrait of a presidency 1949-1968. Stanford Historical Society.

[xxi] ARWU. (2024). Academic Ranking of World Universities (ARWU). Center for World-Class Universities (CWCU), Graduate School of Education (formerly the Institute of Higher Education) of Shanghai Jiao Tong University.

[xxii] Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035. (2021). https://hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-arengukava-2021-2035?view_instance=0&current_page=1

[xxiii] 2025. aasta tegevused majanduse konkurentsivõime ja tööstuse toetamiseks (2024). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2024-12/MKM_konkurentsivo%CC%83ime%20to%CC%83stmine%202025.%20a%20tegevuskava%202025.pdf

[xxiv] Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035. https://hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-arengukava-2021-2035?view_instance=0&current_page=1

TAIE fookusvaldkondade teemalehed. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 lisamaterjal. https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/taie_arengukava_lisamaterjal_taie_fookusvaldkondade_teemalehed_0_0.pdf

[xxv] TAIE fookusvaldkondade lühiajaline seire 2024. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teadusagentuur. 16.05.2024. https://www.taie.ee/taie-fookusvaldkondade-seire

[xxvi] 2025. aasta tegevused majanduse konkurentsivõime ja tööstuse toetamiseks (2024). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2024-12/MKM_konkurentsivo%CC%83ime%20to%CC%83stmine%202025.%20a%20tegevuskava%202025.pdf

[xxvii] Fuest, F., Gros, D., Mengel, P.-L., Presidente, G., & Tirole, J. (2024). EU innovation policy – how to escape the middle technology trap? EconPol Policy Report. https://www.econpol.eu/publications/policy_report/eu-innovation-policy-how-to-escape-the-middle-technology-trap

[xxviii] Lauk, K. (2025). Enim viidatud teadlased ja teadusvaldkonnad. Teadus. Tartu Ülkool. https://ut.ee/et/sisu/enimviidatud-teadlased

[xxix] ARWU. (2024). Academic Ranking of World Universities (ARWU): University of Tartu. Center for World-Class Universities (CWCU), Graduate School of Education (formerly the Institute of Higher Education) of Shanghai Jiao Tong University. https://www.shanghairanking.com/institution/university-of-tartu