Hea tippjuht ei peaks keskenduma üksnes juhtimisele. Selleks et sa saaksid häid otsuseid teha ja su mõtetel lendu oleks, pead sa tundma ka firma igapäevatööd.
Edukate firmade tippjuhid on mitmekülgsete oskustega. Microsofti juhatuse esimees Bill Gates juhib korporatsiooni ja on ühtlasi tarkvara peaarhitekt. Nokia juhatuse esimees Jorma Ollila, taskus väga hea majandus- ja elektroonikaharidus, muutis pankroti äärel olnud firma maailma juhtivaks mobiilseadmetootjaks. Toyota juhatuse esimees Hiroshi Okuda, keda nimetatakse autotööstuse Bill Gatesiks, tõusis finantsjuhi kohalt Toyota Põhja-Ameerika võidukäigu vedajaks ning oli hübriidauto Priuse loomisel peaideoloog.
Economist rõhutab: „Hea tippjuht ei keskendu ainuüksi juhtimisele. Ta on samal ajal ka spetsialist, kes suunab vahetult firma reaalset tegevust. Nii on otsuste aluseks tegelik protsess.“ Üldjuhid on ajast ja arus, sest nad ei tunne läbi ja lõhki firma igapäevatööd. Nad jäävad firma arengule jalgu, sest nad ei oska kaasa rääkida strateegiliselt tähtsates küsimustes.
Eduka tippjuhi koondportree on järgmine:
- Ta tunneb hästi oma valdkonna tehnoloogiat ja oskab oma teadmistega raha teenida.
- Ta mõtleb julgelt oma peaga ja teeb vajalikke asju.
- Ta valib oma meeskonda tehnoloogias ja äris tarku inimesi, kes suudavad nii omaette töötada kui suhelda.
Ta tunneb tehnoloogiat ja äri
Innovatsioon on raske – kasumit toob ainult 20% toote- ja protsessiuuendustest. Protsess on keerukas. Selleks et uuendus kasumlik oleks, peab see vastama kliendi vajadustele, olema originaalne ja edukalt turustatud. Kui kliendi vajaduste mõistmine ja uuenduse turustamine sõltuvad eeskätt ärilisest pädevusest, siis originaalse idee taga peab olema tehnoloogiline pädevus (vt joonis „Tehnoloogia ja ärikompetents innovatsioonis.”)
Kõik innovatsiooni sammud on tihedalt läbipõimunud, seega peab inimene olema asjatundlik nii tehnoloogias kui äris. See annab tippjuhile vajaliku tarkuse. Bill Gates ütleb selle kohta nii: “Tarkus on teatav terasus, võime uusi fakte lennult haarata. See tähendab, et sa küsid kohe: “Aga mida teie sellest arvate?” See tähendab oskust esitada taiplikke küsimusi, oskust ruttu süüvida ja võimet meeles pidada, samuti näha seoseid asjade vahel, mis esmapilgul ei pruugigi seotud olla. Lisaks muidugi loomingulisus…
Inimene, kes on tehnoloogias ja äris pädev, orienteerub olukorras kiiremini. Ta mõistab paremini probleeme ja leiab kiiremini nutikaid lahendusi kui see inimene, kes tunneb kas ainult tehnoloogiat või ainult äri. Microsoft valib põhimõttekindlalt tippjuhtideks ainult selliseid inimesi, kes tunnevad hästi tehnoloogiat ja äri. Inimesel, kes ei mõista tehnilisi nüansse, on raske uut välja pakkuda. Kui inimene, et mõista äriloogikat, siis kipub uuendus elukaugeks jääma.
Teet Jogomägi, Eesti ühe eduloo Regio juhatuse esimees, on tuntud geograafide laps ja lõpetanud Tartu Ülikooli geoinformaatika. See taust on loonud talle suurepärased eeldused juhtida firmat, mis on kohamääramise mobiillahenduste uuenduste osas maailmas lausa esirinnas. „Teet on innovatiivne ja mitmel alal andekas inimene,” iseloomustab teda Soome teejuht, Nordic Advisor Groupi esimees Kalle Heikkinen. Indrek Laul, kes viis Estonia klaveri edukalt maailma, on ise tippinterpreet – ta tunneb läbi ja lõhki klaverit ja pianisti hingeelu. Laul väljendab turu kuulamist selliste sõnadega: „Me tahtsime teha midagi, mis on teistsugune ja eriline – midagi, mida sa maha istudes ja mängides tõeliselt naudid. Me võrdleme teda vana veinikunstiga. Nii nagu suurepärane vein on ainulaadsete omadustega, on ka klaver”
Ta mõtleb oma peaga
Alex Osborn tegi suure karuteene, kui pakkus 1957. aastal välja, et loominguliste ideede leidmiseks tuleb teha ajurünnak. 1980. ja 1990. aastate psühholoogiaeksperimendid kinnitasid veenvalt, et tegelikult genereerib rühm ajurünnaku käigus vähem loomingulisi ideid kui üksikindiviid. Põhjus on selles, et rühm lahustab justkui inimese individuaalset panust. Selle käigus antakse ju negatiivseid hinnanguid, katkestatakse teiste mõttevoolu jne. Selle tulemusel sünnivad ajurünnakus enamasti vaid keskpäraselt hallid ideed.
Loovad geeniused nagu Einstein, Darwin jpt olid kõik üksimõtlejad. Inspiratsiooni uurija Colin Martindale’i võtab asja kokku nii: „Loominguline inspiratsioon sünnib vaimses seisundis, kus tähelepanu on hajus, mõte on vaba ja palju tähendusvälju on üheaegselt aktiveeritud. Selline seisund tekib juhul, kui ajukoore aktiivsus on madal, parema ajupoolkera aktiivsus on suurem kui vasakul ajupoolkeral.” Niisiis külastab loov vaim inimest vaikuses ja rahus, mitte aga aruteluringis.
Tippjuhil tasub äriideede, ärimudeli ja strateegiliste valikute leidmisel julgelt oma peaga mõelda ja rohkem iseendale loota. Kahtlemata tuleb siin kasuks ka arutlemine, kuid seda eeskätt ideede edasiarendamisel ja testimisel, mitte niivõrd lootuses teistelt häid ideid leida. Kui hea idee sünnib juhtumisi teistega arutelus, tuleb selle üle kahtlemata rõõmus olla, kuid siiski ei maksa aruteludele ka liialt suuri lootusi panna. Oma peaga mõtlemise heaks näiteks ongi Teet Jagomägi. Tema noorema venna Jaani sõnutsi on Teet suurepärane motivaator ja visionäär, kes suudab inimesed tööle panna ja on samas tohutu töövõimega soolomängija. Oma peaga loovad mõtlejad on ka edukad tippjuhid Hans H. Luik, Tarmo Noop jt.
Ta teeb vajalikke asju
Kui loovate ideede leidmisel on eelis indiviidil, siis ideede testimisel või täiendamisel on rühmatöö tõhusam. Vestluse käigus tulevad välja erinevad arvamused ja valitakse välja ideed, mis vastavad turu vajadustele. Siin kehtib vana hea ütlus: „Mitu pead on ikka mitu pead” kehtib.
Meeskonnatöö rollile innovatsioonis osutab tabavalt Chris Bangle, BMW grupi peadisainer: „Disainerid on lahendusele orienteeritud, see tähendab, et me tegeleme mingi probleemiga. Teiseks oleme kliendile orienteeritud, me töötame tema heaks. … Kunstnik ei pea olema ilmtingimata kliendile orienteeritud. Ja ka tiimitöö pole just ilmtingimata vajalik – kunstniku looming võib olla väga introvertne. Arvan, et saja aasta pärast hakkavad kõik töötama nii nagu disainerid praegu.”
Ta valib meeskonda inimesed, kes tehnoloogiat ja äri
Konglomeraat General Electricu edukaks suurfirmaks kujundanud Jack Welch on öelnud: „Lapsena polnud ma just kõige parem meeskonnamängija spordis. Nüüd, juhina, pole ma just kõige targem tiimiliige. Aga ma püüan alati igas asjaajamises leida üles need paremad ja targemad – ning kui ma nad leian, siis hoolitsevad edasise eest juba nemad ise. Pane oma meeskond püsti kokku kõige parematest ja targematest inimestest. Minu meelest on just see edu alus..“ Just nii toimivad ka teised edukat tippjuhid.
Muidugi ei suuda ettevõtte juht olla ise igal rindel parim – aga iga liige saab ja peabki olema omal alal parim. Kett on just nii tugev, kui nõrk on tema nõrgim lüli. Juhtkonna loomisel tuleb igasse valdkonda valida juht, kes oskab seda siduda ärivajadustega. Lihtsalt hea tehnik või n-ö üldjuht seda ei suuda. Elioni juhatuse esimees Valdur Laid ütleb: „Igaüks peab aru saama, mis on antud ajahetkel organisatsioonis kõige olulisem; mis on minu üksuse ja minu roll ja mida mina pean tegema.. Me peame koondama infot alt üles”. Seega on möödas see aeg, mil valdkondadele antakse ülalt strateegiad ette. Iga valdkond peab ise strateegiatasandile tõusma. Sellise vastutuse kandmine pole aga mõeldav ilma valdkonnatehnoloogiate tundmiseta ja oskuseta siduda neid teadmisi äri vajadustega.
Juhtkonnaliikme pädevus nendes kahes asjas on eriti tähtis firma kasvu huvides. Kasvavas firmas ei ole tegevjuhil ega teistel aega juhtkonnaliikmete mahajäämust kompenseerida. Juhtkonnaliikmed peavad suutma ise lõimida oma valdkonda teiste aladega. Väikefirmas võib seda teha tegevjuht, aga suures arenevas firmas on see mõeldamatu.
Ta hindab suhtlemis- ja süüvimisoskust
Tehnoloogiline asjatundlikkus on seotud omaette mõttetööga, äriline kompetents aga suhtlemisega. Nii et innovatsiooni mõttes tulevad kasuks inimesed, kes suhtlevad küll harva, aga kui juba, siis päris intensiivselt (vt joonis Ambivertsus kui intensiivne ja harv suhtlemine).
Inimene, kellel pole ühelt kombeks väga palju suhelda, süüvib asjadesse omaette, analüüsib probleeme, leiab ideid ja töötab nende kallal. Seda tasakaalustab aga tema kalduvus intensiivselt suhelda, mis tähendab, et ta kogub samas aktiivselt infot kliendi vajaduste kohta, edastab seda ja turustab ka oma ideid (vt joonis „Juhtkonnaliikme iseloomuomaduse mõju innovatsioonile).
Kokkuvõtteks
Edukad tippjuhid on asjatundlikud nii tehnoloogias kui äris. Nad mõtlevad oma peaga ja teevad vajalikke asju. Originaalsed ideed tulevad pähe omaette olles ja mõtiskledes. Valik tehakse aga juba vestluse käigus vastavalt vajadustele ja olukorrale. Seega, tippjuht, kes tahab edukas olla, valib endale mitmekülgsete oskustega alluvad, kes on kodus nii tehnoloogias kui äris ja kes oskavad nii süüvida kui suhelda.