Kogemus näitab, et haigla kvaliteet on lausa 25 protsenti kõrgem, kui seda juhib arstist juht.
Parimaid haiglaid juhivad arstist juhid, kuna arstina mõistavad nad sügavuti patsiendikeskse ravi keerulisi küsimusi, näevad oma missioonina ravikvaliteedi parandamist ja räägivad arstidega üht keelt, mis kokkuvõttes annab suurema usalduse arstide silmis ja mandaadi teha ja ellu viia strateegilisi otsuseid. Ka kliinikum peaks valima endale arstist juhi.
Tartu ülikooli kliinikumi kliinikute juhid tegid ettepaneku juhatuse esimees ametist vabastada, sest tema teod ja käitumisviis on lõhkunud usalduse kliinikumi juhtkonna ja kliinikujuhtide vahel. Murekohtadena toodi välja juhtimisstiili, kaasamata jätmist ja kliinikumis ülikooli rolli mittemõistmist. Viimaseks tõukeks sai kliinikujuhtidele koondamisteadete väljasaatmine.
Vastuses kliinikujuhtide avaldusele taunisid kliinikumi nõukogu esimees, sotsiaalminister ja rektor ehk kliinikumi kui sihtasutuse asutajate esindajad vastanduste otsimist: selliste avaldustega ei saa arendada koostööd. Kuid nad ei selgitanud sõnagagi oma arvamust haigla juhi tegevuse ja oma rolli mõistmise kohta. Sedasi nad vaatasid mööda probleemi tuumast – juhi usaldusväärsuse kaotusest –, rääkimata probleemi adekvaatsest lahendamisest.
Juhi usaldusväärsus määrab haigla kvaliteedi, mistõttu ei tohi tekkinud probleemist mingil juhul mööda vaadata. Küsimus on lõpuks selles, millisel tasemel on ravi kliinikumis täna ja homme, kas kliinikum on tunnustatud tipphaigla või keskpärane haigla.
Ameerika Ühendriikides on juba kolmkümmend aastat hinnatud tuhandete haiglate kvaliteeti, mida iseloomustav indeks (IHQ) võtab arvesse haigla võtmetehnoloogiate, personali, võtmekeskuste, patsiendikesksuse, suremuse, ohutuse ja raviotsuste põhjendatuse näitajad. Senised hindamistulemused kinnitavad veenvalt ja järjepidevalt, et parimaid haiglaid juhivad arstist juhid. Seejuures on arstist juhiga haiglate kvaliteediskoor lausa 25 protsenti kõrgem mittearstist juhiga haiglatega võrreldes.
Teadusuuringute tulemused kinnitavad, et arstist juhil on mitmeid eeliseid, mis tulenevad sellest, et ta on ravivõtete asjatundja, ning see võimaldab mõista raviprotsesside seoseid ja hinnata adekvaatselt lühi- ja pikaajalisi ravitulemusi ehk sügavuti aru saada ravi käigust.
Nii on tal parem arusaamine põhilistest küsimustest ja otsustest, mis ehk esmapilgul ei torka silma, kuid millel on määrav tähtsus tõhusal ravimisel. Arstist juht mõistab, et haigla on enamat kui pelk äri, ja näeb enda missioonina paremat ravi.
Ent arstihariduseta juht ei valda ravivõtteid ega suuda ravi juhtimises ja arendamises sisuliselt kaasa rääkida. Nii ta näebki enda missioonina seda, mida ta arvab valdavat – haigla kulutõhusat juhtimist. Kuid paraku jääb ta hätta kulutõhususe sidumisel ravi kvaliteediga.
Arstide usaldus juhi vastu sõltub väga suurel määral sellest, kas juht räägib n-ö sama keelt, kas juht tunneb haiglaelu, kas mõistab samamoodi peamisi ülesandeid ehk kas ta suhtleb arstidega arusaadavalt. Juht, kel pole arstiharidust ega haiglas töötamise kogemust, ei tunne piisavalt haigla keerukat ja stressirohket elu, mistõttu ei oska ka alati õigesti hinnata olukordi ja probleeme ning tema otsused põhjustavad sageli pingeid ja kahandavad ravikvaliteeti.
Parimates haiglates annavad juhid alluvatele suurema iseseisvuse kulutuste üle otsustamisel. Kust jookseb piir mõistlike ja ebamõistlike kulutuste vahel, suudab adekvaatselt hinnata ainult ravivõtteid tundev inimene. Mittearstist juhil on siin võimalus ainult kaudselt midagi arvata ning nii on oht ebaadekvaatselt sekkuda ja arengut pärssida üsna suur.
Edukal haiglajuhil peab olema kolm omadust: suur usaldusväärsus, arstide usaldus tema kui juhi vastu ja suurepärased suhtlemisoskused. Väga oluline aspekt on ka see, et määrates haiglat juhtima tipparsti, saavad patsiendid selge sõnum, et haiglas on patsient ja ravi headus esikohal.
Ka annab see praegustele ja tulevastele arstidele sõnumi, et eriala tippametisse jõudmine on oodatud ja võimalik. See on aga väga tähtis, kuna andekaid köidavad organisatsioonid, mida juhivad valdkonna parimad, kelle käe all saab end arendada ja võimeid maksimaalselt realiseerida.
Eelöeldu valguses pole tegelikult üllatav, et kliinikumi juht kliinikujuhtide usalduse kaotas. Küllap oleks kliinikumi juht võinud paremini suhelda, kuid suure tõenäosusega poleks seegi palju aidanud, kuna tegelikult pole küsimus konkreetse inimese isikus, vaid selles, et ta pole arst ja ei tunne ravimeetodeid küllaldaselt suutmaks juhtida tipphaiglat. Peaküsimus on, millisena me soovime kliinikumi näha nüüd ja tulevikus. Kas ühena Euroopa tipphaiglatest või tavalise keskpärase haiglana. Kui meie soov on tipphaigla, siis tuleb kliinikumile valida arstist juht.
Nii nagu patsiendikeskne ravi on tõenduspõhine, peaks olema ka haigla juhtimine tõenduspõhine, sealhulgas juhivalik. Selles õigeid otsuseid tehes saab võita ravikvaliteedis 25 protsenti ja rohkemgi.