Artiklid

Jõukaks saamiseks vajame me kõrge kvalifikatsiooniga STEM-erialade spetsialiste

,

Eestis pidurdab otseste välisinvesteeringute kasvu ennekõike kõrge kvalifikatsiooniga loodusteadlaste, tehnoloogide, inseneride ja matemaatikute vähesus, ent lisaks veel üks oluline tõsiasi.

Täna investeerib valdav osa välisinvestoritest Eestisse mitte kasumliku teaduspõhise innovatsiooni eesmärgil, vaid lihtsamate operatsioonide tegemiseks. Et muuta Eesti odava tööjõuga seotud investeeringute sihtriigist arenduskeskuste maaks, peab meil olema pakkuda kõrge kvalifikatsiooniga loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia erialade ehk STEM-erialade (inglise keeles science, technology, engineering, and mathematics) töötajaid. Parempoolsete lahendus on muuta Eesti STEM-erialade tippude kasvulavaks.

Edukad riigid köidavad välisinvestoreid avatud majanduse, innovatsiooni toetamise ja madalate maksude, fookusvaldkondade eelisarenduse, stabiilse investeerimiskeskkonna, kvaliteetse taristu jms baasteguritega. Eestis pidurdab otseste välisinvesteeringute kasvu ennekõike kõrge kvalifikatsiooniga loodusteadlaste, tehnoloogide, inseneride ja matemaatikute vähesus, mis on innovatsiooni ja kasumlike investeeringute peamiseks eelduseks. Seega peab Eesti trumbiks saama tipptasemel STEM-erialade töötajate arvu suurendamine.

Võrdlevate uuringute meta-analüüs tõendab, et otsesed välisinvesteeringud suurendavad oluliselt arenevate riikide tootlikkust. Kuigi niisugused välisinvesteeringud Eestisse on 2016. aastast alates tõusujoones kasvanud ja edestanud väikseid idaploki riike nagu Läti, Leedu ja Sloveenia, on Maailmapanga andmetel nende maht 2021. aasta seisuga Eestis mitu korda madalam võrreldes jõukaks saanud väikeriikidega nagu Iisrael, Iirimaa ja Singapur.

Jõukus tuleb nii

Jõukaks saanud väikeriigid on meelitanud välisinvesteeringuid ligi, tõstes teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonivõimekust, mille tulemusel on neis riikides suurenenud kõrge kvalifikatsiooniga STEM-erialade töötajate arv. Lisaks on riigid toetanud ka STEM-erialade töötajate suurt sisserännet.

Need lähte-eeldused on kavandatud ka Eesti 2035 strateegias ja TAIE 2035 arengukavas, kuid paraku on ebapiisavalt ja laialivalguvalt käsitletud plaane, mis puudutavad teadus- ja arendustegevuse õppetöö oodatud tulemusi ja nende saavutamise rahastamist, innovatsiooni tulemuspõhist rahastamist, rahvusvahelise koostöö edendamist jms. Parempoolsetel on neile probleemidele selged lahendused, mille käisime välja 14. detsembri Postimehes.

Tartu Ülikooli teadlaste 2020. aasta uuringust selgus, et Eesti on välisinvestoritele muidu igati hea paik, kuid vabade spetsialistide põud ja vähene pealekasv pidurdavad oluliselt investeeringute kasvu. Kuid lisaks selgus veel üks väga oluline tõsiasi: välisinvestorite Eesti ettevõtetes on teaduspõhise innovatsiooni roll väike. Vähesteks headeks erandiks on Henkeli Pärnu üksuse polüuretaanvahtude arendus ja protüüpide katsetamine Ericsson Eestis. Ka TAIE 2035 arengukavas tõdetakse, et Eesti võime meelitada kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringuid on madal.

Niisiis: valdav osa välisinvestoritest investeerib Eesti ettevõtetesse lihtsamate operatsioonide tegemiseks, mille lisandväärtus ning seeläbi kasu majandusele on väike. Kuna teaduspõhine innovatsioon loob suurimat lisandväärtust, ei saa olla lahenduseks miski muu kui see, et Eesti peab toetama eeskätt teaduspõhisel innovatsioonil rajanevate välisinvesteeringute kasvu ning tagama nende vajadustele vastava kõrge kvalifikatsiooniga STEM-erialade töötajate arvu järjepideva kasvu.

Eesti STEM-erialade töötajate kvalifikatsiooni tase peab olema selline, mis võimaldab neil oskuslikult ja kvaliteetselt rakendada kõige kaaseagsemaid tehnoloogiaid. Paraku on Eesti ettevõtetes tehnoloogilise kompetentsi osas suur probleem ning välisinvestorite rahulolu selles vallas on kümne aasta jooksul oluliselt langenud. See on aga tõsine vajakajäämine, kuna tehnoloogia latt tõuseb pidevalt ja piisav tase ei saa olla midagi vähemat, kui see, mis on maailma parim tase, mitte aga järelejooksjate tase.

Saavutagem läbimurre!

Parempoolsete eesmärk on leppida kokku STEM-erialade lõpetajate kvalifikatsiooni tõstmises nii, et ülikoolide ja ettevõtjate töörühm analüüsib praeguste õppekavade vajakajäämisi ja kavandab piisavalt kõrge tasemega uued õppekavad. Samuti tuleb läbi viia vajalikud muutused ka põhi-, kesk- ja kutsekooli reaalainetes.

Uute õppekavade piisava rahastuse tagamiseks kehtestataks lisaks riigipoolse rahastuse tõstmisele ka üliõpilastele osaline õppemaks. Ühtlasi luuakse hästitoimiv õppelaenu süsteem, et õppemaksu tasumine oleks igale edukale üliõpilasele jõukohane.

Parempoolsete plaan on tõhustada ka töötajate täiend- ja ümberõpet nii, et tõuseb nii praeguste STEM-erialade töötajate kvalifikatsioon ning uue erialana STEM-valdkonna omandanud töötajad saavad piisavalt kõrge kvalifikatsiooni. See hõlmaks tuhandeid inimesi ja annaks olulise efekti. Selleks tuleb koostada piisavalt kõrget kvalifikatsiooni tagavad õppekavad ning planeerida vajalik rahastus, kaasates ka erasektorit.

Kõrge kvalifikatsiooniga STEM-erialade töötajate arvu võimaldab oluliselt suurendada selliste töötajate sisseränne. Parempoolsete eesmärk on lubada ettevõtetel ja ülikoolidel niisugusi tipptasemel töötajad välisriikidest sisse tuua igal aastal 5000 või veelgi enam, sõltuvalt ühiskondlikust kokkuleppest.

Kuna üks olulisemaid tegureid välisinvestoritele on investeerimiskeskkonna etteaimatavus, peab riik tervikuna võtma sihi teaduspõhise innovatsiooni võimekuse arendamisele ning tõenduspõhistele lahendustele. Erakondade esmane ülesanne on luua keskkond, kus see võimalikuks saaks – kuulates ja kaasates eksperte, ülikoole ja ettevõtjaid, kellest kõigist sõltub edu saavutamine.

Parempoolsed tegutsevad väsimatult selle nimel, et konsensuslik arusaamine sellest, mida Eesti majandus eduks ja kasvuks vajab, leviks ja leiaks piisava kandepinna, et saada tõeks. Vaid nii võime teha tugeva arenguhüppe ning jõuda maailma innovatsioonitippude hulka.

Artikkel ilmus Äripäev Online'is, jaanuar, 2023.

Vaata kõiki artikleid