Kuna eksimine on inimlik, suhtutakse sellesse mõistvalt ja antakse andeks. Muidugi tingimusel, kui inimene siiralt oma eksimust tunnistab, vabandab ja heastab kahjusid niipalju, kui võimalik. Paraku ei käitu nii peaminister Kaja Kallas.
– Poliitikas ei ole peamine poliitiku üksikud eksimused, vaid tema korduv valetamine.
– Poliitiku silmakirjalikkust suurendab asjaolu, kui tema erakond selle heaks kiidab.
– Ausad poliitikud loovad inimestes usalduse, lojaalsuse oma riigile ja koostöötahte.
Kallas andis valijatele lubaduse makse mitte tõsta, kuid ta teeb seda. Ta mõistis hukka äritegevuse Venemaal, kuid tema abikaasa jätkab seda, seejuures peaministri laenudega. Kuna ta ütleb 23. augusti intervjuus, et tal on kõik andmed abikaasa ettevõtte Venemaa vedude kohta olemas, pole usutav tema 29. augusti intervjuus öeldud väide, et ta ei tea abikaasa Venemaa äritegevuse detaile. Selle asemel, et oma eksimusi tunnistada, vabandada ja tehtud kahjusid heastada, ta põikleb oma eksimuste tunnistamisest ehk jätkab valetamist.
Paraku on sellisel ebaeetilisel käitumise jätkumisel traagilised tagajärjed, mida veenvalt kinnitavad rohkete teadusuuringute tulemused.
Nagu kinnitab 132 uuringu metaanalüüs, on juhi puhul ausus (tema sõnade ja tegude ühtsus, lubaduste täitmine, õiglane käitumine) kõige suurema mõjuga omadus, mis määrab teiste usalduse juhi vastu. On selge, et ilma juhti usaldamata ei ole võimalik temaga teha head koostööd ühelgi tasandil, olgu selleks erakond, ettevõte või riigiasutus.
Seejuures on juhi aususel lausa viis korda suurem mõju tema usaldusväärsuse kujunemisel võrreldes kaastöötajate aususega. Seega tuleb Kallase valetamisse suhtuda kordades rangemalt võrreldes erakonna realiikmetega. Sellest tõigast mööda vaatamine on väga suur viga.
Üksik vale vs. korduv vale
Eksperimentides on selgunud, et silmakirjalikkust (sõnade ja tegude lahknevust) suurendab see, kui inimene tajub, et tema grupp kiidab silmakirjalikkuse heaks ehk toetab sellist mõtteviisi, et kõik on ju silmakirjalikud, et kõik ju valetavad. Seega on praegu määrava tähtsusega, millise hinnangu annab Reformierakond peaministri eksimustele ehk kas erakond taandab ta eksimused ainult üksikjuhtumiteks või näeb põhiküsimusena korduvat valetamist.
Kui Reformierakonna ja teiste erakondade liidrid sallivad valetamist ja toetavad Kallase jätkamist peaministrina, valetab Kallas suure tõenäosusega edasi. Paraku suurendab see inimestel tõdemust, et poliitikud ongi valelikud ja et poliitika ongi räpane. Inimestel suureneb trots, usaldamatus ja ebalojaalsus selliste poliitikute juhitud riigi vastu. Kõigi koostöötahe langeb veelgi.
Pettumuse ja minnalaskmise meeleolus pole enam mõtet rääkida Eesti eduloo jätkumisest, näiteks rohelises ja innovaatilises ettevõtluses (millest poliitikud palju räägivad, kuid mida päriselt vähe tehakse).
Kuna värske 23 uuringu metaanalüüs kinnitab, et ebaeetilisus tapab inimestes loovuse, on suur tõenäosus, et Eesti poliitikute jätkuv valelikkus vähendab eestlaste innovaatilisust ja selle asemele tõusev mugandumine viib Eesti senise edu hääbumisele.
Kallase järgnevad võimalused sõltuvad sellest, kas ta tunnistab, et on korduvalt valetanud, kuivõrd siiralt ta seda teeb ja kahetseb seda. Kui ta seda kõike siiralt teeb, annavad inimesed erakonnas ja avalikkuses talle andeks ning ta saab suure tõenäosusega poliitikas jätkata, tõsi küll, esmalt palju madalamal astmel.
Kui ta ei tunnista oma valesid ja laseb teistel erakondadel ennast peaministri kohalt tagasi kutsuda, on vähe tõenäoline, et ta saab poliitikas jätkata. Sest sellisel juhul on ta kaotanud täielikult usalduskrediidi. Sellisel juhul saab suure kaotuse osaliseks ka Reformierakond, kuna iga realiige näeb, et erakonna juhid ei pea ausust mitte millekski ja igaüks mõistab, et erakonnas tippu jõudmiseks pole vajalikud mitte võimekus, töökus ja eetika, vaid kuulekus omadele ja ringkaitse.
Kui Kallas tagasi astub või kui Reformierakond ta välja vahetab, peaks tema asemele valima piisavalt võimeka ja ausa mainega inimese.
Et võimekus on ka väga oluline, selgus eelviidatud 132 uuringu metaanalüüsis, milles võimete ja aususe vahel oli tugev korrelatsioon (0,66). See tähendab, et ausus ja võimekus käivad käsikäes. Lisaks kinnitab 32 000 töötajat hõlmanud uuringute metaanalüüs, et juhi ja spetsialistide keerukates ametites sõltub tulemuslikkus tugevalt inimese vaimsetest võimetest (korrelatsioon 0,58).
Ausus kui harjumus
Seega, kui peaministril pole väga keerukate probleemide lahendamiseks piisavalt vaimseid võimeid, on tal väga raske kui mitte võimatu aus olla – olla loogiline (ehk mitte vassida), teha reaalsusega haakuvaid ja suure kasuteguriga otsuseid ning täita valijaile antud lubadusi.
Heade valikute korral oleks Reformierakonnal õige teha veel üks tähtis samm ja õpetada erakonnaliikmetele eetika olemust ja selle tähtsust. Eetika on olulisel määral õpetatav, nagu kinnitavad 30 uuringu metaanalüüsi tulemused, kusjuures suurima mõjuga on personaalne, emotsionaalselt siduv ja praktiline õpe, mitte aga eetikaloengud, mida enamasti tavatsetakse teha.
Kokkuvõttes on peaminister ja Reformierakond selgelt otsuse ees, kas valida eetiline või ebaeetiline tee. Sellest valikust sõltub väga palju – Eesti inimeste usaldus ja lojaalsus oma riigile, inimeste koostöö soov ja innovaatilisus ühiskonnas. Ebaeetilise tee tagajärjed on traagilised ja teevad korvamatut kahju kõigile osapooltele.
Kaja Kallas ja Reformierakond võiks eeskujuna näha Singapuri eduloo rajanud ja seda pikaajaliselt juhtinud peaministrit Lee Kuan Yew’d (1923–2015), kes oli väga intelligentne ja kes pidas poliitiku ausust esmatähtsaks. Ta rõhutas oma elutöö raamatus “Kolmandast esimeseks” põhimõtet jääda alati ausaks ja hoida inimestes usku, kuna see võimaldab inimesi kaasa haarata, ükskõik kui karme või ebameeldivaid poliitilisi otsuseid ka tehakse. Nii sai aususest Singapuri valitsuse harjumus.