Artiklid

Eesti jääb maha teaduspõhises innovatsioonis. Mida saame teha teisiti?

,

Teaduspõhine innovatsioon puhkeb Eestis õitsele, kui meie ülikoolid spetsialiseeruvad innovatsioonis, et saada selles parimaks, ja kui levivad edulood, mis vaimustavad paljusid innovaatilisi teadlasi ja ettevõtjaid asuma samale teele.

  • Teaduspõhist innovatsiooni teevad innovaatilised teadlased ja ettevõtjad.
  • Innovaatilised teadlased teevad innovatsiooni parimates ülikoolides.
  • Ülikoolid saavad parimaks spetsialiseerumise ja jõulise rahastamisega.

 

2023. aasta innovaatori Icosagen Cell Factory juht ja akadeemik Mart Ustav tõdeb: «Eestis on liiga vähe teaduslikku innovatsiooni, üleüldse innovatsiooni.» Temaga tuleb nõustuda, sest kuigi WIPO 2023 innovatsiooni koondindeksis on Eesti üsna tublil 16. kohal, oleme palju tagapool ülikoolide taseme, ülikoolide-ettevõtete koostöö ja patentide arvuga (vastavalt 56., 44. ja 41. kohal) ehk näitajatega, mis on määrava tähtsusega teaduspõhise innovatsiooni arengus.

Akadeemik Mart Ustavi väljaütlemine väärib tõsist tähelepanu, kuna OECD 2000–2016 uuring kinnitab, et riikide majanduskasvu suurendab kõige rohkem teadus- ja arendustegevus ehk teaduspõhine innovatsioon. Seetõttu ei tohi me mitte mingil juhul mööda vaadata oma mahajäämusest teaduspõhises innovatsioonis ja peame seadma sihi saada selles maailmas üheks parimaks. Vastasel juhul ei jõua Eesti kunagi jõukatele riikidele järele. Aga ilma jõukuse kasvuta känguvad ka riigikaitse, haridus, kultuur, tervishoid jt valdkonnad.

Teaduspõhise innovatsiooni vähesuse lahendus on ülikoolide kätes, kuna nende valikutest sõltub kõige rohkem teaduspõhise innovatsiooni käekäik. Lahendus ei ole praeguste programmide ja ülikoolide-ettevõttete koostöö tasapisi paranemises, nagu loodab akadeemik Kalle Kirsimäe, vaid radikaalsetes muutustes, milleks on Eesti ülikoolide spetsialiseerumine innovatsioonis, selle jõuline rahastamine ja ainult innovaatiliste teadlaste toetamine.

Innovaatilised teadlased ja ettevõtjad

Esiteks on tähtis mitte eirata tõsiasja, et innovatsiooni teevad innovaatilised inimesed. Nii määrab ettevõtte edukuse innovatsioonis see, kuivõrd innovaatilised on tema asutajad. Kui me väärtustame teaduspõhist innovatsiooni, siis on parim, kui ettevõtteid asutavad innovaatilised teadlased, nagu olid Stanfordi ülikooli teadlased Larry Page ja Sergei Brin, kes asutasid Google’i. Või kui ettevõtte asutajad pole teadlased, peavad nad olema niivõrd innovaatilised, et nad suudavad koostööle innustada innovaatilisi teadlasi, nagu suutsid seda Apple’i asutaja Steve Jobs, Amazoni asutaja Jeff Bezos jpt.

Teadlaste isiksuseomaduste uuringute metaanalüüsist on selgunud, et innovaatilisemad teadlased on teiste teadlastega võrreldes palju enesekindlamad, avatumad uutele kogemustele ja isemeelsemad. Just selliseid innovaatilisi teadlasi peavadki ettevõtjad suutma koostööle innustada. Ja innovaatilised ettevõtjad suudavadki seda, kuna on nendega üsna sarnased.

25 erakordselt innovaatilise asutaja (Steve Jobs, Michael Dell, Jeff Bezos jt) ja 382 tippjuhi (sh 72 asutaja)  kompleksuuringust selgus, et innovaatilisemaid juhte iseloomustab teiste juhtidega võrreldes palju aktiivsem vastandumine olemasolevale, rohkem sügavuti minev deduktiivne mõtlemine ja kirglikum eksperimenteerimine uute ideede avastamisel ja arendamisel. Nende omaduste avaldumist on kaasahaaravalt kirjeldanud ka Walter Isaacson Steve Jobsi eluloos ja Brad Stone Jeff Bezose eluloos.

Ettevõtte juhtide innovaatilisus on väga oluline seepärast, et innovaatiline juhtimine suurendab tooteinnovatsioonide tulemuslikkust. Seda kinnitab 730 Hollandi ettevõtte uuring, millest selgus, et innovaatiline juhtimine tõstab oluliselt teadus- ja arendustegevuse kasutegurit tooteinnovatsioonides. Juhtimis- ja tooteinnovatsioonid loovad sünergiat seepärast, et enamik tooteinnovatsioone eeldab uuendusi ka juhtimissüsteemis ja kui viimastes on ettevõte tunduvalt parem, annavad ka tooteinnovatsioonid palju suuremat kasu.

Seega, kui me soovime, et Eestis oleks palju rohkem teaduspõhist innovatsiooni, tuleb Eesti suurendada innovaatiliste teadlaste ja ettevõtjate arvu. Tuleb lõpetada praegune helikopteri meetodil innovatsiooni toetamine, kus esikohale ei ole seatud taotlevate teadlaste ja ettevõtjate innovaatilisust.

DNA ravis CRISPRi tehnoloogia üks leiutajatest ja Nobeli preemia laureaat Jennifer Doudna vaimustus noorena James Watsoni ja Francis Cricki põnevast eduloost DNA struktuuri avastamisel ja sellest ta otsustaski pühendada kogu oma elu DNA uurimisele. Ja sellel teel kasvas loomuliku sammuna välja biofarmakoloogiaettevõtte Caribou Bioscience’i asutamine.

Eestis on innustavaks eeskujuks akadeemik Mart Ustav, aga ka Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi juhina kaua töötanud akadeemik Mart Saarma, kes on MobiDiagi, Herantis Pharma ja GeneCode’i kaasasutaja.

Mida rohkem tekib Eesti teaduspõhiste innovatsioonide edulugusid, seda hoogsam saab olema teaduspõhiste innovatsioonide kasv. Eesti eduloodud näitavad, et ka siin on võimalik teha maailmatasemel innovatsiooni. Selleks aga peavad Eesti ülikoolid saama maailmas üheks parimaks, mis on võimalik ainult siis, kui ülikoolid spetsialiseeruvad innovatsioonis. Sest laiapõhjalisele arengule lihtsalt raha ega juhtimisressurssi ei jätku.

Maailma parimad ülikoolid

Teaduspõhises innovatsioonis on ülikoolidest üks parim eeskuju Stanfordi ülikool. See võib üllatada, kuid eelmise sajandi keskel oli Stanfordi ülikool kohaliku tähtsusega väikeülikool ja vireles suures rahapuuduses. Õnneks hakkas 1949. aastal seda juhtima Wallace Sterling, kes muutis radikaalselt ülikooli juhtimist.

Ta pani kokku tugeva juhtkonna ja käivitas pikaajalise planeerimise. Ta võttis oma juhtkonnaga mõõtu Harvardi ülikoolist ja seadis sihiks saada «Lääne Harvardiks». Ta suurendas jõuliselt teaduse rahastust, värbas ambitsioonikaid teadlasi ja hakkas valima võimekaid üliõpilasi. Tema eestvedamisel rajati tööstuspark, mis pani aluse teadlaste ja ettevõtjate hoogsale koostööle ränitransistorite innovatsioonides. Nii tõusiski Stanfordi ülikool kindlalt maailma tippu ja sündis globaalne innovatsioonikeskus Silicon Valley.

See edulugu on tõend sellest, kuivõrd suur tähtsus on ülikooli juhtidel. Seda tõendab ka hiljutine 107 USA ülikooli uuring, millest selgus, et innovaatiliste, proaktiivsete ja riskijulgete ehk ettevõtlike juhtidega ülikoolid on teistest palju edukamad uute tehnoloogiate kommertsialiseerimisel ja tõusevad ülikoolide järjestuses.

Stanfordi ülikooli eduloost on Eesti ülikoolidel õppida seda, et teaduspõhistes innovatsioonides läbimurde käivitamiseks tuleb innovatsioonis spetsialiseeruda ja seda jõuliselt rahastada. Loomulikult tuleb ka teisi valdkondi arendada, kuid ilma esimeseta ei saa edukaks. Seega peavad Eesti ülikoolid tegema panuse suurima potentsiaaliga teadusvaldkonnale, milles nad suudavad saada teaduspõhiste innovatsioonidega maailmas üheks parimaks.

Teiseks tuleb ülikoolidel koostöös ministeeriumitega muuta innovatsiooni rahastamist nii, et see võimaldaks spetsialiseerumise valdkonnas innovaatiliste teadlaste innovatsioone väga hästi rahastada. See on suur muutus, kuid täiesti tehtav, kui ainult tahta.

Ülikoolide ja ettevõtete koostöö

Et saavutada teaduspõhistes innovatsioonides läbimurret, peavad ülikoolid soodustama oma teadlaste poolt uute ettevõtete asutamist või partnerlust ettevõtjatega. Selleks tuleb ületada levinud skepsis ettevõtjatega koostöö osas. Et selleks teatud alus on, kinnitab 51 uuringu metaanalüüs, mis tõendab, et ülikooli ja ettevõtte koostöös sündinud innovatsioonid ei suurenda ettevõtte käivet, küll aga suurendavad need patentide arvu. Seega annab ülikooli ja ettevõtte hea koostöö mõlemale palju kasu, kui seda õigesti ehk leiutiste tasemel eesmärgistada ja mõõta.

Ülikooli-ettevõtte koostöö parandamisel peavad vedaja rolli endale võtma ülikoolide teadlased, kuna nemad on uute ja kasulike innovatsioonivõimaluste nägemises ja realiseerimises ettevõtjatest sammu võrra ees. Seda kinnitab toodud Stanfordi ülikooli näide tööstuspargiga kasvades ja seda kinnitavad teadlaste asutatud Intel, Google jpt edukad teaduspõhise innovatsiooni ettevõtted.

Seega tuleb Eestis teaduspõhise innovatsiooni kasvatamisel anda raha innovaatiliste teadlaste kätte, kes lähevad kas ise ettevõtlusesse või käivitavad koostööd ettevõtjatega.

Kui täna mõni ettevõtja ise pöördubki koostöösooviga teadlaste poole, on see kahlemata väga meeldiv, kuid siiski on see ainult erand, millele ei ole õige panustada. Tuleb julgeda endale tunnistada, et innovatsiooni eestvedaja on meeskonnas kõige innovaatilisem inimene ja selleks on teaduspõhistes innovatsioonides teadlased.

Kokkuvõtteks

Kui me soovime, et Eestis oleks tõepoolest palju rohkem teaduspõhist innovatsiooni, peavad meie ülikoolid spetsialiseeruma innovatsioonis ja seda jõuliselt rahastama, toetades ainult innovaatilisi teadlasi. Nii on võimalik ülikoolidel koostöös ettevõtjatega saada teaduspõhises innovatsioonis maailmas üheks parimaks. Nii hakkavad Eestis levima teaduspõhiste innovatsioonide edulood, mis innustavad paljusid teisi teadlasi ja ettevõtjaid asuma innovatsiooni teele. Need edulood innustavad ka paljusid innovaatilisi noori valima teadlase teed Eestis ja tulema siia kaugemalt, mis loob tugeva innovaatilise järelkasvu.

Artikkel ilmus Postimees Online'is, november, 2023.

Vaata kõiki artikleid