Artiklid

Kuna tulumaksu tõstmise tagajärjed on tagasipöördumatud ja negatiivsed, peab rahandusminister kindlasti aja maha võtma ja looma põhjalikult läbimõeldud tõenduspõhise maksulahenduse, mis paneb Eesti majanduse kasvama ning esitama siis selle vabariigi valitsusele sisuliseks arutamiseks ja otsustamiseks.

Eesti majanduspoliitika plaani peamisteks puudusteks on vähene ambitsioonikus ja fookus ning palju kõrvalisi tegevusi, mis tulenevad vähesest tõenduspõhisusest. Majanduspoliitika fookuses peavad olema teadus, innovatsioon ja eksport

125 aastat teadusuuringuid ja arendusi on andnud mitmesuguseid valiidseid hindamismeetodeid, mis personalivalikul üheskoos kasutatuna ennustavad kandidaatide tulemuslikkust üle 60%.

Jürgen Ligi ja Reformierakonna käitumine Vene kodanike valimisõiguse küsimuses oleks põhimõtteliselt teistsugune ja edasiviiv, kui nad järgiksid meeskonnatöö tõdesid, st käituksid nagu neli musketäri.

Tehisaru põhine kandidaatide hindamine on kiire ja erapooletu ning muutub järjest valiidsemaks oskustöötajate valikul, kuna nende tulemuslikkust ennustavad kriteeriumid on standardselt hinnatavad. Tehisaru jääb aga jänni arendustöötajate valikul, kuna nende hindamine sõltub suurel määral kontekstist, mille arvestamine ja kujundamine nõuab hindajalt loovust.

Eranditult kõik innovaatilised riigid lubavad ettevõtetel väljast sisse tuua tipptasemel teadlasi, insenere, disainereid, turundajaid jt professionaale, kuna nad suurendavad ettevõtete konkurentsivõimet. Paraku on meil selles kümneaastane seisak.

Teaduspõhine innovatsioon puhkeb Eestis õitsele, kui meie ülikoolid spetsialiseeruvad innovatsioonis, et saada selles parimaks, ja kui levivad edulood, mis vaimustavad paljusid innovaatilisi teadlasi ja ettevõtjaid asuma samale teele.

Eesti ettevõtetel on teenuste ekspordis suur kasvuvõimalus, kuid selles õnnestumiseks tuleb mõista teenuste innovatsiooni eripära ja saada selles parimaks.

Kuna eksimine on inimlik, suhtutakse sellesse mõistvalt ja antakse andeks. Muidugi tingimusel, kui inimene siiralt oma eksimust tunnistab, vabandab ja heastab kahjusid niipalju, kui võimalik. Paraku ei käitu nii peaminister Kaja Kallas.

Börsilt lahkuvatel Baltikal ja Clevonil puudub selge ja mõjus visioon sellest, milles nad tahavad tulevikus parimad olla. Seepärast on nad teinud valesid investeerimisotsuseid ja on rahahädas.

Eesti börsi- ja eraettevõtete puhul torkab silma, et nõukogu rolli nähakse enamasti formaalsena, eeskätt juhatuse ja omanike otsuseid heaks kiitvana, mitte aga sisulise otsustajana. Ja see on tõsine nõrkus.

Uuringutest on selgunud, et ettevõte võib kompetentsimudeli kasutamisel edukalt innovatsiooni teha ja samuti suuren­dada seeläbi kasutegurit organisatsiooni strateegiate elluviimisel.

Eestis pidurdab otseste välisinvesteeringute kasvu ennekõike kõrge kvalifikatsiooniga loodusteadlaste, tehnoloogide, inseneride ja matemaatikute vähesus, ent lisaks veel üks oluline tõsiasi.

Eesti ettevõtete kasumlikkus pole kasvanud juba viimased kümme aastat, mistõttu me oleme vaesuse lõksus. Erakond Parempoolsed on veendunud, et vaesusest väljumiseks peame õppima innovatsiooni maailma parimatelt.

Ettevõtte juhile järglase valimisel on kaks kõige tähtsamat asja õigete kriteeriumite seadmine ja järglasele suure iseseisvuse andmine

Kui me mitte ainult sõnades vaid ka tegudes soovime riigi vaesuse lõksust välja tuua ja kindlustada eestluse püsimist läbi aegade, peab riik tegutsema senisest palju innovaatilisemalt ja järjepidevamalt poliitikas, innovatsioonis, maksunduses ja eestluses.

Riigikogu kvaliteedi tõstmisel on esimene murdepunkt see, et valmisnimekirjadesse pannakse asjatundlikud ja eetilised inimesed, ning teine murdepunkt on neile konkurentsivõimelise palga maksmine. Üks ilma teiseta ei toimi.

Tasakaalus tulemuskaardist on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“.

Et tagada Eesti rahvuse säilimine, peame mõistma, et tehnoloogia ja inimkond muutuvad põhjalikult, ja sellega kohanema. See nõuab meilt läbimurret teaduspõhises innovatsioonis ja see omakorda rahvaarvu olulist kasvu, mida me võiksime saavutada tõeliselt mõjusa lapsetoetusega ja parimate välistöötajate köitmisega.

Karismaatilise juhi Jeff Bezose tagasiastumise järel on edu lõksu langenud Amazoni ees valik, kas leida uuesti fookus või taanduda keskpärasusse.

Eesti tulevik sõltub teadlastest, kellel on kirg töötada ettevõtjate heaks. Ainult nemad suudavad peatada Eesti inimeste suhtelise vaesuse süvenemise ja algatada muutuse, mis teeb Eesti innovaatiliseks ja jõukaks. Kõige selle eeldus on poliitikute ja ametnike selge arusaamine, mida kujutab endast Eesti jõukuse hooratas.

Majanduslanguses uue kasvu leidmisel ja õigesti kasutamisel tuleb ettevõttel keskenduda oma klientidele, vaadata pikaajaliselt ette ja teha kasumlikke innovatsioone. Amazoni 26 aastat püsivalt edukas kasv kinnitab, et need printsiibid töötavad kindlalt nii majanduskasvus kui ka langustes.

Parimate ettevõtete juhid kasvavad ettevõtte seest, kuna nad tunnevad väga hästi valdkonda ja teevad innovatsioonis kasumlikumaid investeeringuid.

Majanduskriisidega kohanemisel on olnud edukamad need ettevõtted, kes on säilitanud usalduse ning tegutsenud läbimõeldult ja otsustavalt.

Kogemus näitab, et haigla kvaliteet on lausa 25 protsenti kõrgem, kui seda juhib arstist juht.

Osalusoptsioonid teenivad ettevõtte väärtuse kasvu, kui need on määratud võtmetöötajatele, on pikaajalised, tulemuspõhised ja tulusad.

Lepime kokku innovaatilise internetimaa visioonis ja seome tippteaduse, hariduse, ettevõtluse, avaliku teenuse ja kultuuri tugevaks innovatsiooni tervikuks nii, et igal valdkonnal oleks innovatsioonis oma selge roll ja põhjus-tagajärg seosed teistega.

Senine asjade käik ei veena, et Zuckerbergis oleks vajalik innovaatilisus uute ausate kasvu allikate leidmiseks. Seepärast oleks Zuckerbergil mõistlik tagasi astuda.

Teaduseksperimendid tõestavad tulemuspalkade avalikustamise positiivset mõju ettevõtte tulemuste paranemisele.

Andekatega konfliktide ennetamine ja konstruktiivne lahendamine on hea tahtmise korral täiesti võimalik.

Enda ümbritsemine inspireerivate inimestega on sama tähtis kui olla andekas ja teha kõvasti tööd. Eduka meeskonna võti peitub energilisuses.

Aastatel 2010–2017 on USA kolmesaja suurima börsiettevõtte tegevjuhi palgas pikaajalise tulemuspalga osakaal suurenenud kaks korda (21%-lt 40%-le). Õigesti makstud tulemuspalk innustab loovust ja motiveerib tippjuhte suurendama ettevõtte väärtust. Sellest võiksid mõõtu võtta ka Eesti ettevõtted.

Tippude panuse suurust tavaliselt alahinnatakse, just nemad mõjutavad kõigi töötajate tulemuslikkust.

Keerukuse juhtimise suutlikkus muutub kõige tähtsamaks. Kuidas sellega toime tulla? Hea juht peab olema nagu teadlane — ta näeb põnevaid probleeme, ta püstitab hüpoteese, ta eksperimenteerib ja leiab uudseid lahendusi. Nii juhitakse Google’is, nii peame meiegi õppima juhtima.

Vaja on peaministrit, kes võidaks Eesti parimate peade usalduse ja koos nendega purustaks majandust pärssiva klaaslae.

Eesti ettevõtete lisandväärtust suurendaks innovatsioon, kuid paraku oleme selles tagasihoidlikud, kui mitte halvad, leiab juhtimiskonsultant Mait Raava.

Ettevõtte nõukogu kõige tähtsam ülesanne on valida suurepärane tegevjuht ning teda toetada

Tallinna tehnoloogiainstituudi loomine paneb aluse teaduspõhisele innovatsioonile, mis sünnitab rahvusvahelisi edukaid ettevõtteid ja tõmbab nii käima kogu Eesti majanduse.

Eesti peaks liikuma tehnoloogiapõhiselt innovatsioonilt teaduspõhisele ning võtma julguse suurelt toetada neid valdkondi, kus tõesti tehakse tippteadust.

Teadlased on üks väärtuslikematest rahvuslikest varadest, keda tuleb targalt hoida, toetada ja rakendada, sest tuleviku majandus sõltub teaduspõhisest innovatsioonist.

Ebakindlast keskkonnast eduka ettevõtjana väljumiseks tasub õppust võtta Warren Buffettilt, Bill Gatesilt ja Steve Jobsilt.

Mis mulje jätavad tänased juhid mehele, kes on Eesti juhtidel kätt pulsil hoidnud sellest ajast peale, kui ettevõtlus alles hakkas tuure üles võtma? 20 aastat konsultatsiooniäris tegutsenud Mait Raava ütleb nii mõndagi, mis täna ei ole kuigi populaarne. Aga võib-olla juba kümna aasta pärast on. Kirja pani Taivo Paju.

Väikeriigi ettevõttele toob maailmas edu keskendumine riikidele või piirkondadele, mida üleilmse haardega ettevõtted ei pea huvitavaks ja mida kohalikud ettevõtted ei suuda rahuldada.

Et Eesti ettevõtted oleksid globaalses konkurentsis edukad, tuleb ettevõtluse toetuste lõviosa anda teaduspõhisele innovatsioonile.

Tänapäeva juhtivad ettevõtted teavad tänu inimeste analüütikale täpselt, kes on neil kõige võimekamad töötajad, kuidas nad äritulemusi mõjutavad ning millised juhtimistegevused nende arengut ja tulemusi maksimaalselt toetavad.

Kui Eesti ettevõtted tahavad rahvusvahelises konkurentsis edukad olla, peame inimeste analüütikas mööduma maailma parimatest ettevõtetest.

Mis on kompetentsimudel, mis kasu see annab, kuidas seda välja töötada ja vormistada?

Kuidas kompetentsimudelit edukalt rakendada värbamisel, tulemusjuhtimisel, arengu toetamisel, motiveerimisel ja edutamisel?

Eesti majanduse kõige teravam probleem on meie ülikoolide suur mahajäämus, mida iseseisvusaastatega pole suudetud kaotada, ning kuna selle peamine põhjus on ülikoolide alarahastamine, on probleemi lahendus poliitikute kätes.

Kompetentsimudeli väljatöötamise ja rakendamise kaasaegsed põhimõtted.

Kompetentside avaartikli ilmumisest möödub tänavu 40 aastat. Kuidas on kompetentsimudelid selle aja jooksul arenenud ja millised on suundumused maailmas ja Eestis?

Kui tahad, et sinu inimesed oleksid tööl energilisemad, produktiivsemad ja töötaksid samal kohal pikemat aega, suurenda nende heaolu. Selleks hooli oma inimestest.

Tasakaalus tulemuskaart lahendab kaasaja ettevõtete jaoks keskset probleemi – kuidas parandada mittemateriaalsete varade juhtimist. Eestis rakendavad ettevõtted tasakaalus tulemuskaarti peamiselt tegevuse eesmärgistamise (prioriteetide seadmise) ja motiveerimise jaoks. Peamiste raskustena toodi välja tasakaalu leidmise finants- ja mittefinantsmõõdikute vahel.

Juhid motiveerivad töötajaid palga, tagasiside ja tunnustamise abil. Samas on töötajate rahulolu nende kolme teguriga enamasti madal. Ja seda ka Eestis.

Kasv ilma konkurentsieeliseta toodab kahjumit Mitmed börsiettevõtted, nagu näiteks Baltika, Nordecon, Olympic Entertainment Group ja Tallinna Kaubamaja, taandusid majanduslanguses välisturgudelt, kes osaliselt, kes täielikult. Sest välisturul kadus kasumilootus. Kui 2008. aasta algul läbi viidud uuringus selgus, et börsiettevõtete juhid peavad suurimaks väljakutseks seda, „kuidas kasvada välisturgudel nii, et samas säiliks kasumlikkus“1, siis tänast seisu vaadates […]

Hansapanga rahvusvaheline läbimurre põhines strukturaalselt uueneval majandussektorile, kasumlikele klientitele, peavoolu toodetele ja tugevale ärimudelile.

Mida peavad tähtsaks meie majanduse lipulaevad – Tallinna börsil noteeritud ettevõtted? Siin on uuringu tulemused ja järeldused.

Logiraamat kutsehariduse juhtidele, kes soovivad tõsta määramatus keskkonnas tegutsemisel strateegilise planeerimise kvaliteeti ja organisatsiooni kohanemisvõimet.

Kui ümbritsev keskkond on ebakindel ja ootamatult võivad toimuda muutused, mille mõju ettevõttele võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, on otstarbekas seada endale suured sihid, kuid äriüksuste tasandil lasta professionaalsel meeskonnal ise endale eesmärke püstitada ja neid täita.

Maailma suurte ettevõtetega on võimalik väiksel ettevõttel edukalt konkureerida turgurikkuva tehnoloogiaga, millega luuakse senisest küll kehvem toode või teenus, kuid see-eest paljudele kättesaadavam.

Stsenaariumide planeerimise meetodit kasutades ollakse kiiremini valmis reageerima turu muutustele. See ongi kõnealuse meetodi kõige olulisem väärtus.

Eestis edukaks osutunud IT-toodete internetimüügikanal MarkIT valmistub pantrihüppeks Euroopasse. Et ikka käppadele maanduda, võeti firma laienemisplaanide tegemisel appi… hoopis tulevikustsenaariumid. Kui hästi neid ühe Eesti firma peal rakendada annab, sellest räägib MarkIT juht Andres Agasild.

Kõik ei pea strateegiat Michael Porteri järgi looma, proovige ka Shelli meetodit, ütleb ta. Mida kujutab endast stsenaariumi-meetod, sellest Raava kirjutabki.

Hea tippjuht ei peaks keskenduma üksnes juhtimisele. Selleks et sa saaksid häid otsuseid teha ja su mõtetel lendu oleks, pead sa tundma ka firma igapäevatööd.

Elektripirn, mikrolaineahi, Post-it© Notes ja paljud teised uuendusideed sündisid inimese peas, mitte ajurünnakus.

Mujal maailmas teravat kriitikat pälvinud 360kraadine tagasiside kogub Eestis populaarsust. Enne kui tormad seda oma ettevõttes rakendama, hinga sügavalt sisse, loe läbi järgnev ja mõtle, kas moeröögatus väärib juurutamist.

Tasakaalus tulemuskaart väljendab strateegiliste tulemusnäitajate põhjus-tagajärg seoseid, kuid viga tuleb sageli nende tegurite määratlemisest.